Kuigi koroonasse nakatunute arv ei ole viimastel nädalatel suur, ei ole haigus kadunud. 14. juuni seisuga on nakatumiskordaja R tõusnud üle ühe ning haiglaravi vajab Eestis 59 inimest.
Rapla haiglas ei olnud 10. juuni seisuga ühtegi sümptomaatilise Covidiga patsienti, kuid haigla juhataja Pille Muki sõnul on haiglas mõned koroonapositiivsed patsiendid (viis, täpsustas Terviseameti sotsiaalmeedia spetsialist Indrek Simisker), kellel Covid-19 on pigem kaasuv muu haiguse foonil, mille tõttu nad haiglaravile on sattunud.
Mukk ei jaga muret, et arstid iga külmetuse kohe Covidiks tembeldaks. „Respiratoorse infektsiooni tunnustega haigestudes on väga asjakohane kahtlustada ka koroonaviirust, sest selle esinemine on jätkuvalt tõenäoline. Nii nagu ka gripiviiruse ja paljude teiste hingamisteede viirushaiguste esinemine. Seetõttu testitakse kliinilise kahtluse puhul kõigi nende viiruste osas ja saadakse selgus. Samuti on kergesti kättesaadavad kodused koroonaviiruse kiirtestid, mida jätkuvalt soovitan kasutada, kui kodus keegi haigestub, et arvestada võimalike nakkuse leviku riskidega,” lisas Mukk.
Simisker täpsustas, et ajavahemikus 30.05 – 5.06 pöördus Eestis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2576 inimest, neist 37,4% olid lapsed. Haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse on jõudnud hooajavälistele ehk tavapärastele foonnäitajatele ning registreeritud andmete põhjal võib Simiskeri sõnul hinnata haigestumuse intensiivsust madalaks ja põhiliselt on haigestumine seotud teiste respiratoorsete viirustega.
Viiruse leviku vähenemise tõttu on testimispunkt Raplamaal suletud ning patsiente teenindavad testimisbrigaadid. Simisker lisas, et kõikidele perearsti saatekirja saanud inimestele helistatakse testimise kõnekeskusest tööpäeviti, et leppida kokku proovi andmise aeg ja koht. Kodus on võimalus anda proovi nii ninaneelust kui ka kurgust. Muki sõnul on PCR-testimine haiglas ja perearstide juures senini igapäevane ja teste tehakse vastavalt kliinilisele vajadusele. Näiteks mai viimasel nädalal tehti Raplamaal 624 testi ja 30. maist 12. juunini 554 testi, millest 51 olid positiivsed. Kiirtestide positiivsed tulemused jõuavad statistikasse vaid siis, kui testi on teinud tervishoiuteenuse osutaja.
Vaikselt lisandub ka vaktsineerituid ja Rapla haigla vaktsineerimiskabinet töötab jätkuvalt, samuti tegelevad vaktsineerimisega perearstid. Küsimusele, kuidas valmistutakse sügiseks, vastas Mukk: „Loodame, et nakatumise tase võimaldab kõik viirusega haiglaravi vajavad patsiendid suunata nakkuskliinikusse, siis on võimalik Rapla haiglas säilitada ka tavapärane töö. Samuti ootab sügisel ees täiendav vaktsineerimisvajadus, milleks me valmis oleme.”
Riiklikult on sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud Covid-19 valmisolekukava 2022/2023 viirushooajaks. „Eelolevaks viirushooajaks valmistudes on oluliseks märksõnaks nakkushaiguste ennetamine läbi inimeste terviseteadlikuma käitumise. Iga inimese teadlikust tervisekäitumisest sõltub suurel määral nii tema enda kui ka teiste kaitsmine nakatumise eest,” sõnas Indrek Simisker. „Töökeskkonnas on oluline mõõta, kas ventilatsioon tagab tervisliku sisekliima ning vajadusel uuendada ventilatsioonisüsteemid. Hästitoimiv ventilatsioon ja tervislik sisekliima on olulised mitte ainult Covid-19, vaid ka teiste viirusnakkuste ennetamiseks,” lisas ta.
Simiskeri sõnul võib aktuaalseks muutuda neljanda doosiga vaktsineerimine (alates vanemaealistest ja riskirühmadest). Koostöös ülikoolidega jätkatakse ka viiruse leviku ja reoveeseiret sellisel määral, mis võimaldab kontrollida uute tüvede ilmumist. Samuti jätkab riigi situatsioonikeskus laiema olukorrateadlikkuse tagamist, sh teistes riikides Covid-19 nakkuse leviku jälgimist.
