Rapla kihelkonnapäev keskendus palverännakutele. Viimastel aastatel on palverännak hakanud eestlasi aina enam huvitama ning sellest kõneles kogenud palverändur Jane Vain, kes on ühtlasi EELK Järva-Madise kirikuõpetaja. Kihelkonnapäeva üks tipphetki oli see, kui Rapla kiriku uksele paigaldati kammkarbi sümbol ehk palverändurite märk.
Rapla kihelkonnapäeva korraldatakse iga aasta 22. juulil, mis rahvakalendris on madlipäev ehk Rapla kihelkonna kaitsepühaku Maarja Magdaleena mälestuspäev. Tänavu toimus kihelkonnapäev juba kolmekümnendat korda. Aastate jooksul on seda tähistatud erinevalt. Mõnel aastal on see kestnud mitu päeva, seekord olid kõik sündmused mahutatud ühe päeva sisse.
Seekord olid fookuses palverännakud, sest ka Rapla kirikus on palverännakute traditsioon jalgu alla saamas. Tegemist on võrdlemisi uue tavaga, sest veel aasta aega tagasi ehk 2021. aasta suvel seda Rapla kirikus ei olnud. Viimase aasta jooksul on Rapla koguduse liikmed teinud üheskoos läbi juba kaks palverännakut. Esimene neist toimus 2021. aasta septembris, kui koguduse liikmed jalutasid Rapla kiriku juurest Kehtna kirikusse. Distantsi pikkuseks kujunes 17,6 kilomeetrit ning see läbiti toona viie tunniga.
Teine palverännak leidis aset 2022. aasta mais ning see viis Rapla kirikust raudteejaama, kust sõideti edasi Lohu peatusesse. Sealt jätkus rännak jalgsi ning looduses rännates jõuti välja Kohila baptistikoguduse juurde. Jalgsi läbisid rändurid siis 18 kilomeetrit. Mõlemal korral juhatas looduses teed Rapla koguduse liige Ain Mihkelson. Samuti oli mõlemal rännakul kaasas Jane Vain. Nüüd esinesid nad mõlemad Rapla kihelkonnapäeva konverentsil, mis keskendus palverännakutele.
Jane Vain kõneles teemal “Palverännakud Eesti jaakobiteel” ning Ain Mihkelsoni teema oli “Elu kui palverännak – mida on meil sellest õppida?”. Konverents toimus kiriku pastoraadihoones ning seda oli tulnud kuulama ligikaudu 40 inimest.
Jalgadega palvetamine
Jane Vainu ettekandest jäi kõlama mõte, et palverännak võib olla ükskõik milline retk või käik, kui rändaja ise annab sellele palverännaku tähenduse. Nii võib käsitleda sellena ükskõik millist jalutuskäiku, kui anda sellele vaimne tähendus. See tähendus ei pea olema ilmtingimata kristlik, kuigi võib olla. Palverännakuna võib käsitleda ükskõik millist jalutuskäiku ühest pühapaigast teise.
Kui tuua mõningaid näiteid Rapla maakonnast, siis näiteks on jalutuskäigu pikkus Varbola linnuse juurest Rapla kirikusse 21 kilomeetrit. Sealt edasi Juuru kirikusse oleks jalutuskäik 15 kilomeetri pikkune. Kui hakata tulema Raikküla lähistelt Paka mäelt Rapla kirikusse, oleks distants umbes 9 kilomeetrit. Kui panna fantaasia tööle, võib vabalt leida oma kodu ümbrusest jõukohase marsruudi palverännaku läbimiseks.
Loomulikult on olemas ka paikapandud palverännakute marsruudid. Ülemaailmses mastaabis on kõige kuulsamad sihtpaigad Jeruusalemm, Rooma, Santiago de Compostela ja Meka. Jane Vain käis oma esimesel rännakul 2008. aastal ning alates sellest ajast on ta vähemalt ühel suuremal rännakul osalenud igal aastal. Santiago de Compostela rännaku on ta täies pikkuses läbinud ühe korra. Põhiliselt toimuvad sellised rännakud suvisel ajal. Algajatele jagas ta soovitusena vaadata filme ning lugeda raamatuid, mis keskenduvad palverännule.
Rohkesti infot leiab ka internetis ringi vaadates. Näiteks on palverännakule pühendatud eestikeelne veebisait caminoestonia.com. On ka teisi sarnaseid veebilehekülgi. Raamatutest tõstis Vain esile teose “Peregrina päevik”, mille autor on Tiina Sepp.
Kindlasti oli üks kihelkonnapäeva tipphetk see, kui Rapla kiriku uksele paigaldati kammkarbi sümbol. Jane Vain selgitas, et kui selline märk on mõnele hoonele või pühakojale kinnitatud, viitab see, et sinna on palverändurid oodatud. “Kui see on kiriku külge pandud, tähendab see, et kirik asub palverännuteel. Rapla kirik on Eesti jaakobiteel asunud juba 2021. aastast, kui me seda rada tähistama hakkasime. Nüüd teavad palverändurid, et nad võivad sinna julgelt oma saabaste ja seljakotiga sisse astuda,” rääkis Vain.
Kõlama jäi mõte, et palverännak on justkui jalgadega palvetamine. Muidugi saab usklik inimene palvetada igal pool, kuid üks võimalus on seda teha rännates. Jane Vain on Eesti Jaakobitee Sõprade Seltsi liige. See organisatsioon asutati 2015. aastal.
Ringkäik kalmistul
Kihelkonnapäeva tähistamine algas reede hommikul juba kella kümnest Rapla surnuaias. See on iga-aastane tava, et õpetaja Mihkel Kukk viib seal läbi jalutuskäigu ning räägib kalmistule maetud inimestest ning meenutab, mida olulist nad Rapla piirkonna jaoks on teinud. Kui inimest huvitab oma kodukandi ajalugu, on tegemist igati informatiivse ja põneva jalutuskäiguga.
Sel aastal osales meenutuskäigul kümmekond huvilist, aga varem on olnud neid rohkemgi. Endiste Rapla kirikuõpetajate ning teiste oluliste inimeste kalmudel süüdati küünlad. Nii näiteks läideti küünlad Eduard Pontus Halleri, Carl Eduard Malmi, Joosep Liivi, Evald Saagi ning Esra Rahula haudadel.
Kihelkonnapäeva tähistamine jätkus jumalateenistusega Rapla kirikus. Jutluse pidas seekord õpetaja Jane Vain. Teenistusele järgnes kehakinnitamine, kui kirikuaias söödi kihelkonnapäeva suppi. Päeva viimane sündmus oligi konverents pastoraadis või lihtsamalt öeldes palverännakute jututuba.
Kolmkümmend aastat
Raplamaa Sõnumite 1. juuni numbris jagas kümme inimest oma mõtteid ja meenutusi Rapla kirikuõpetajast Mihkel Kukest. Just sel päeval täitus tal 30 aastat selles ametis. Pärast artikli ilmumist kutsus õpetaja Kukk kõiki, kes olid oma meenutusi jaganud, kihelkonnapäevale torti sööma.
Selleks puhuks oli tellitud suur tort, millel oli peal suurelt number 30. Kukk ise põhjendas seda sellega, et tänavu möödus 30 aastat sellest, kui hakati kihelkonnapäeva tähistama. Tordisöömine ja kohvilaud jäid päevakavas jumalateenistuse ja jututoa vahele. Lisaks kutsututele said suu magusaks teha ka kõik teised kihelkonnapäeval osalenud inimesed.
