Muinsuskaitse ja pärimuskultuuri külaks kuulutatud Kumma küla teevad eriliseks kunagiste talumeeste rajatud maakividest kiviaiad. Üks osa nendest kiviaedadest on tänaseks korrastamise käigus kahjustada saanud.
„Neid vanu kiviaedu on vaadanud nii maakonna muinsuskaitsetöötaja Andrus Rospu kui ka Eesti kiviaedade restaureerimisnõunik Dan Lukas ning mõlemad kinnitasid, et need vastavad ajalooliselt Kesk-Eesti põldudel ja põlluvaheteedel olevatele kiviaedadele. Nad soovitasid seda miljööväärtuslikku ala kindlasti säilitada ja hoida,” rääkis Kumma küla külavanem Koidu Archipov.
Kumma küla on üks Eestimaa vanadest sumbküladest, mille tuumik paikneb muinasasula kohal. 2013. aastal kuulutati Kumma küla muinsuskaitse ja pärimuskultuuri külaks, sest lisaks maa sees säilinud pärandile on kõrge väärtusega ka küla ehedad maakivist ehitised ja miljööväärtuslik keskkond.
Kumma küla ligi poole kilomeetri pikkune karitänav (karjatee) on samuti kahelt poolt ääristatud talumeeste rajatud maakividest kiviaedadega. Probleemid said külas alguse, kui tekkis soov seda karitänavat laiendada ja korrastada, et niidukil ja lumelükkajal oleks parem tööd teha. Tööde käigus nähti ette tee äärde vajunud kivide tõstmine kiviaiale ning võsalõikus kiviaedade juures.
Korrastustööd tellis Kehtna vald ja töid alustati 2020. aasta novembris. Koidu Archipov ütles, et valla poolt oli see tänuväärne ja vajalik ettevõtmine, aga „ootamatult selgus, et kõik kivid viiakse mõlemalt poolt tee äärest ära ja alles jääb vaid tühi maa”.
Tänu külaelanike sekkumisele suudeti miljööväärtuslik ala osaliselt päästa, mis tähendab, et allesjäänud kividest moodustati siiski kiviridu. Kuhu äraveetud kivid toimetati, selle kohta puudub külaelanikel informatsioon. Archipovi sõnul ei teadnud üks maaomanikest kivide äraveost midagi ega olnud selleks ka luba andnud. Teine omanik, metsafirma, arvas, et kui vaja, siis võib kive koristada.
„Tööde teostamise ajal valla tööplaane muudeti ning kiviaedadest kadusid peaaegu pooled suured maakivid. Ei taastatud kiviaeda algses mahus ja mitte selliselt, nagu oli maaomanikuga kokku lepitud,” lisas külavanem.
Kuna osa kive läkski kaotsi, on ümbertõstetud kiviridade sees suuremad ja väiksemad vahed. „Mõlemal pool kiviaias on kuus erineva pikkusega vahet. Mõned vahed on väga pikad, umbes 40 m ja 90 m. See tähendab, et kui kahel pool teed oli kiviaeda kokku umbes 700 m, siis täna on peaaegu pool sellest puudu,” ütles Archipov.
Külavanem ütles, et kivide äravedu peatati tänu tolleaegsele vallavanemale Indrek Kullamile. „Vallavanem Indrek Kullam oli ebameeldivalt üllatunud suurte kivide äraviimisest, sest selliseid kokkuleppeid pole vallal olnud. Tema sõnul oli kokkulepe, et viiakse ära ainult nn tekkiv sodi (juured, kiviklibu vms).” Ebamäärased vahed kiviaedades olid siis vallavanemale ja on tänaseni elanike jaoks arusaamatud.
„Vallavanem Indrek Kullam oli väga häiritud kogu tegevusest, vabandas juhtunu pärast ning kinnitas, et kiviaiad tuleb vallal külale samaväärsete – suured talude ajal lõhatud maakivid – kividega taastada ning seda muinsuskaitseameti juhendamisel,” rääkis Koidu Archipov.
Vallajuhi sõnul oli lubadus teha seda juba 2021. aasta sügisel. Praegune vallavanem Tanel Viks on 29. juunil volikogu istungil öelnud, et see pole praegu kõige prioriteetsem küsimus. Raplamaa Sõnumitele ei soovinud Tanel Viks teemat kommenteerida, kuid ütles, et teemaga tegeletakse sügisel (oktoobris-novembris).
