Igal aastal saab mitusada tulekahju alguse suitsulõõris süttinud tahmast, ebaregulaarselt hooldatud küttesüsteemist või puhastamata jäetud korstnast. Kõik sellised põlengud on võimalik ära hoida korstnate ja küttekehade regulaarse puhastamisega.
Teadlikkus aitab ära hoida õnnetuse
Inimesed on muutunud teadlikumaks seoses küttekehade ja korstnate õige hooldamisega. „Vaadeldes viimase viie aasta jooksul toimunud sündmusi seoses küttesüsteemide kasutamisega Raplamaal, on olukord rahuldav. Inimesed on ajapikku aina teadlikumaks muutunud ja kutsuvad korstnapühkija, kes siis hooldab korstnad ning teeb vajadusel oma ettepanekud parandustöödeks,” sõnab ohutusjärelevalve büroo peainspektor Maarit Sofia Eisenberg.
Inimeste teadlikkust on tõstnud korstnapühkijate ja päästjate teavitustöö. Päästjad külastavad aastas umbes 800 kodu tuleohutusalase nõustamise eesmärgil, pilt küttekollete ja nende kasutuse kohta on väga kirju.
„Väga tihti leitakse eest katkised küttekolded, millest levinumad puudused ka välja toon,” ütleb Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juhataja Tanel Vahter. Ta loetleb: „Ahjuuksed on puudu, ära vajunud, pliidiraud on mõranenud ja ahju koldes kivid välja kukkunud. Ahju ees ei ole mittepõlevast materjalist katet ja ahju/pliidi ümbrus on põlevat sodi täis. Väga tihti on tuha kogumiseks papp või puidust kast või plastist ämber. Juhin tähelepanu sellele, et elementaarsed ohutusvõtted seoses küttekolletega ei nõua eriteadmist ega ole kulukad.”
Küttesüsteemi pidev puhastamine tuhast, kütmine kuiva puuga ja prügi mitte põletamine hoiab lõõrid puhtad ja annab ka paremini sooja.
Põlenguohtu suurendab kütteseadmete ja korstnate ebaregulaarne hooldamine
Päästjad reageerivad aastas mitmekümnele tahmapõlengule, mis enamasti lõppevad küll jälgimise ja nõuandega kutsuda korstnapühkija.
”Tahmapõlengud on tavapärane nähtus sügisel, kui algab kütteperiood, ja kevadel, kui lõppeb kütmise aeg. Lisaks tahmapõlengutele Raplamaal on kütmisel korstnast lenduvad sädemed süüdanud katuseharju,” räägib Maarit Sofia Eisenberg.
Tulekahju võib alguse saada ka pliitide ja ahjude amortisatsioonist. Lagunenud ja vanad küttekolded tuleks lasta kindlasti kutselisel pottsepal või korstnapühkijal üle vaadata ning korda teha. Korstnapühkijat saab tellida näiteks küttesüsteemide portaalis asuva nimekirja alusel.
„Üsna tihti juhtub nii, et tahm ja pigi põlevad lõõris ära ja tulekahju kustub. Peab arvestama sellega, et põlengu ajal võib lõõri seinast sodi variseda ja ummistada kogu ava ning see võib tule tuppa suruda,” räägib Tanel Vahter. Kahjuks on sel põhjusel hooneid süttinud ja hävinenud.
„Korstnapühkijad teavad rääkida, et puhtaks põlemata lõõri on hiljem väga raske puhastada, kuid samas on intensiivne tühjaks/puhtaks põlemine iseenesest juba väga ohtlik. Peab mõistma, et suitsu ja põlemisgaaside kanalid ehk lõõrid ei ole mõeldud kõrgeteks temperatuurideks, mis tekib tahmapõlengul,” lisab Vahter. Samuti on tuleohtlikud lagunenud korstnapitsid ning -jalad.
„Inimene ise ei pruugi näha neid spetsiifilisi vigu korstnas ega korstnajalas. Sellele pöörab tähelepanu korstnapühkija. On olnud ka juhtumeid, kus isik põletab ahjus või pliidi all erinevat olmeprügi. Jäätmete põletamine koduahjus tekitab agressiivseid heitgaase ja seega kütteseadme üksikute osade korrosiooni. Samuti tekib jäätmete põletamisel korstnasse liigne nõgi ja tahm, mis omakorda võivad viia tahmapõlenguni,” nendib Eisenberg.
Millal tuleb kutsuda korstnapühkija?
Vastavalt tuleohutuse seaduse § 11`1 peab kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui selles ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas.
„Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu,” selgitab Maarit Sofia Eisenberg. Kutseline korstnapühkija tasub koju tuppa ja katusele tellida juba sellepärast, et ta hindab küttesüsteemi terviklikku seisukorda tuhasahtlist korstnapitsini välja. „Hinnanguliselt kutsub 20 protsenti inimestest puhastustööd tegema professionaalse korstnapühkija, 60 protsenti pühivad ise või lasevad mõnel tuttaval seda teha ning 20 protsenti ei hoolda küttesüsteemi regulaarselt ning kutsuvad abi alles siis, kui tuli räästas või süsteem on lõplikult ummistunud,” räägib Tanel Vahter.
Oma tööst hooliv korstnapühkija annab inimesele head nõu ja ausat tagasisidet küttesüsteemi kohta. „Pärast pühkimist väljastab korstnapühkija akti, millega annab oma tööle garantii ja võtab ka vastutuse. Kütmise keeld määratakse alles siis, kui süsteem on inimestele ja hoonele tuleohtlik,” ütleb Vahter.
