Järvakandi päästekomando on kuni kaks päeva nädalas suletud

Järvakandi päästekomando on praeguse seisuga ühel või kahel päeval nädalas suletud ehk operatiivsest valmisolekust maas. Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juhataja Tanel Vahter selgitas, et sellise olukorra põhjustas päästeametnike puudus.
“Olukord tuleneb sellest, et komando struktuuris on seitseteist ametikohta, millest kolm on täidetud uute päästjatega, kes õpivad kevadeni Väike-Maarja päästekoolis, ja ühe-kahe töötaja jagu puudumisi tuleb ette seoses lapsehoolduspuhkuste ja haiguslehtedega,” rääkis Vahter.
Kui nendel päevadel, mil päästekomando on suletud, peaks toimuma sündmus, millele on vaja reageerida, siis teevad seda Vändra, Rapla ja Märjamaa komandod. Vajadusel tullakse appi ka Türilt. Vahter ütles, et kui rahulikult sõita, jõuavad päästemasinad Raplast ja Vändrast kohale kahekümne minutiga. Märjamaalt tulemiseks kulub umbes 35 minutit. “Praegune lünk on tekkinud sellest, et uued töötajad õpivad koolis ja ma ei saa neid rakendada komandos,” selgitas Vahter.
Lühikeseks ajaks on keeruline kedagi n-ö tänavalt otse tööle võtta, sest päästjana töötamine eeldab vastavat haridust ja vähemalt ühe aasta peab selle omandamiseks koolis käima. Praegune olukord kestab tõenäoliselt 2023. aasta kevadeni, kui Väike-Maarjas õppivad mehed hariduse kätte saavad. Vahter sõnas, et tegelikult saab neid Järvakandi komando juures rakendada varemgi, kui nad tulevad sinna praktikale. Seega võib eeldada, et praegune olukord kestab 2022. aasta lõpuni ning ka 2023. aasta esimestel kuudel.
Kohalikule Järvakandi inimesele tähendab see, et päästesündmusele reageerib lähim komando Raplast või Vändrast, mitte Järvakandist. Enamiku ajast ehk viiel päeval nädalas on Järvakandi komando aga avatud. Millisel kahel päeval see suletud on, hakkab nädalate lõikes varieeruma. “Praegu ei ole süsteem veel paigas, mis päevadel täpsemalt komando kinni on. See sõltub plaanidest, mida me teeme,” sõnas Vahter.
Järvakandi puhul on üheks murekohaks sealne klaasitehas ja tööstuspiirkond laiemalt. Vahter tõi välja, et viimase kümne aasta jooksul ei ole klaasitehasesse olnud ühtegi väljakutset. Suurema murekohana tõi ta välja eramajad, sest just seal juhtub inimestega enim õnnetusi.
Tehased on täitnud tuleohutusnõuded ning sinna on paigaldatud sprinklerid, vahtkustutusseadmed ja tulekahjusignalisatsioonid. “Üldiselt on tööstustulekahjud sellised, kus päästjad lihtsalt kontrollivad sündmuskoha hiljem üle. Töö teevad ära kohapealsed kustutusseadmed või töötajad,” rääkis Vahter.
1. septembrist 31. detsembrini 2021 oli Järvakandist viieteistkümne kilomeetri raadiuses neli reageerimist tulekahjudele. Järvakandi asulas oli nendest üks. “Kui teaks neid päevi ette, kui õnnetused juhtuvad, siis ma planeeriksin ressursi sinna, aga pääste täpselt nii toimibki, et alati peab olema ühtlane valmisoleku tase,” rääkis Vahter.
Ta lisas: “Meie sõnum ei ole kindlasti see, et Järvakandis ei ole komandot vaja. Kindlasti on sinna komandot vaja. Lihtsalt praegune seis on selline, et ressurss ei mängi rohkem välja ning ühel või kahel päeval nädalas peab see olema operatiivsest valmisolekust maas.”
Vahter lubas, et ükski sündmus seetõttu lahendamata ei jää. Lihtsalt esimene päästemeeskond peab tulema kaugemalt, kui õnnetus juhtub sellel päeval, mil uksed on parajasti kinni. Praegusest olukorrast on Vahter rääkinud Kehtna vallavalitsusega ning sellest on teadlik ka vallavanem Tanel Viks.