Kui reastada Rapla maakonna koolid õpilaste arvu alusel, on jätkuvalt maakonna suurim kool Kohila gümnaasium, kus õpib 900 õpilast.
Ka möödunud aastatel on enim õpilasi olnud just Kohila gümnaasiumis. 2021. aasta septembri seisuga oli see arv 913 ja 2020. aastal 914. Kohila on olnud maakonna suurim kool alates sellest ajast, kui Rapla ühisgümnaasiumist ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumist said põhikoolid.
Kohilale järgneb Märjamaa gümnaasium 633 õpilasega. Ka seal on õpilaste arv aastate lõikes püsinud kõrge. 2021. aasta septembris oli see 599 ja 2020. aasta septembris 584.
Rapla Kesklinna ega Vesiroosi koolis gümnaasiumiosa ei ole. Vesiroosi koolis on praeguse seisuga 554 õpilast ning Kesklinna koolis 460. Sealt edasi tulevad õpilaste arvu järgi Kohila mõisakool (241), Kehtna põhikool (189), Valtu põhikool (164) ja Hagudi põhikool (111).
Kui võrrelda Raplamaa kahte kutsekooli, õpib Kehtna kutsehariduskeskuses 614 ja Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis 325 õpilast.
Võrreldes 2021. aastaga läks tänavu septembris Raplamaa koolides esimesse klassi vähem õpilasi. Praegu on esimestes klassides 367 õpilast, 2021. aasta septembris oli see arv 374. Kokku õpib kõikides Raplamaa koolides 5097 õpilast, eelmisel aastal oli see arv 5019.
Raplamaa kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku ütles, et keeruline on panna sõrm peale ühele põhjusele, miks on õpilaste arv võrreldes mullusega kasvanud. Ta viitas rahvastikupüramiidile ja ütles, et praegu ongi selline aeg, kui noori on rohkem. Teise võimaliku põhjusena tõi ta välja, et see arv on kasvanud Ukraina õpilaste arvelt. Samas ei tule ametlikust statistikast välja, kui suure osa õpilastest moodustavad Ukraina sõjapõgenikud.
