Õpetajate päeva ei ole maakonnas kaks viimast aastat tähistatud, kuid tänavu olid maakonna parimad õpetajad oodatud 7. oktoobril Rapla kultuurikeskuse kinosaali, kus anti üle aasta õpetaja konkursi maakondlikud tiitlid.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku alustas õhtut noore haridustegelase preemia pälvinud Kristi Mummi sõnadega, et õpetades lapsi, annab õpetaja igaühele tüki endast ja oma maailmast, mõjutades neid, kes mõjutavad hiljem meid, meie ühiskonda, elu ja maailma.
Mumm on ka kirjutanud: „Üks naeratus, hea sõna või hoopis põnevust täis päevad on need, mille kaudu õpilased näevad, et sina oled see, kes neist hoolib, kes neid iga päev ootab ikka kooli, et koos avastada elu meie ümber. Sinu väärtused ja mõtted, sinu maailmavaade loevad, sest need on need, mis just õpilaste hinge poevad.” Tabavad sõnad, mis puudutasid ilmselt iga saalisviibinud õpetajat.
ROL-i juhatuse esimees Urmas Kristal meenutas tervituskõnes oma esimest rahulikku, kuid nõudlikku klassijuhatajat, sõnades, et kuigi aastad tormavad meist mööda, jääb helge mälestus õpetajatest. Õpetajate tööst rääkides sõnas Kristal, et selle puhul ei piisa ainult teadmiste jagamisest, tuleb silmitsi seista ka emotsioonide, puberteedi ja muude probleemidega. Kuigi tihti räägitakse, et õpetajaamet ei ole praegusel ajal populaarne, usub ta, et kuna elu ja inimeste suhtumised muutuvad ajas, hakkab õpetajaks saada soovijate arv kasvama.
Ta tõi välja ka selle, kuidas erinevad kriisid on pannud õpetajaid ümberõppima, elukorraldust muutnud ning kõige muu kõrvalt on õpetajad saanud hakkama ka hariduse andmisega Ukraina lastele. „See on suur töö, mis vajab mõistmist, hoolimist, kaastunnet ning oskust end väljendada erinevate keelte ja kultuuritaustaga lastele. Aitäh teile selle eest!” ütles Kristal.
Veel enne, kui algas pidulik tänamistseremoonia, ootas õpetajaid üllatusena muusikaline etteaste Triin ja Saale Iti Pihlapilt, kes on vaatamata noorele eale saavutanud mitmeid silmapaistvaid tulemusi konkurssidel ja seda paljuski tänu oma viiuliõpetajale Tekla Tappole. Väikesesse meeleolukasse esinemisse põimisid tüdrukud erinevate maade pillilugusid ja sekka ka autorilugusid.
Kokku esitati aasta õpetaja konkursile tänavu aprillis 9 nominatsioonis 23 kandidaati. Raske valiku esitatute hulgast tegi ROL-i hariduskomisjon, kuhu kuuluvad Katrin Velleste, Lea Leppik, Jane Schelejev, Reigo Ginter, Meeri Ehandi, Elari Lend, Kristine Niit, Ottomar Linna ja Age Tekku. Iga kandidaadi kohta luges Age Tekku ette ka lühikese kirjelduse, mis võttis kokku õpetaja tugevused ja näitas, et igaüks neist väärinuks aasta õpetaja tiitlit.
Aasta klassijuhataja nominatsioonis esitati kaks kandidaati. Janika Volga Kohila gümnaasiumist on klassijuhataja, kes mõistab noori ning kes oskab neid ja nende vanemaid oma pühendunud tööga suurepäraselt toetada.
Aasta klassijuhataja ja ühtlasi ka kõige suurema, Raplamaa aasta õpetaja tunnustuse pälvis inglise keele õpetaja Evelyn Kurg Rapla Kesklinna koolist. Teda on iseloomustatud kui äärmiselt sooja, inspireerivat ja suure töötahtega õpetajat. Tema õpilased tunnetavad, et nad on hoitud ja heasoovlikult suunatud just nendele radadele, kuhu ta jõudma peab. Kurg ei tee õpilaste eest ise kõike ära, vaid ärgitab lapsi kooli üritustel osalemiseks vajalikke ideid välja mõtlema ning teostama. Koos aasta õpetaja tiitliga pälvis Kurg ka Raplamaa kuldse rinnamärgi.
Evelyn Kurg ütles tunnustuse eest tänades, et ta tervitab kõiki klassijuhatajaid. „Minu jaoks on see märk, et meie tööd väärtustatakse ja see on töö teemal „inimeseks olemine”. See on kõige põnevam asi tegelikult, kui sellele ligi saad ja mingit mõju avaldad. Klassijuhatajaks olemine on äge roll,” sõnas Kurg.
Lasteaiaõpetaja nominatsioonis oli kolm kandidaati. Kohila Sipsiku lasteaiakasvataja Anna-Liisa Kivistu kohta on öeldud, et ta on tähelepanelik ja põhjalik ning püüab võimalusel alati mõista tervikpilti. Eleri Hannus Alu koolist suudab iga päev mingi huvitava tegevuse lastele välja mõelda, nii et lastel on alati põnev ja lõbus ning samas saavad ka tähed ja numbrid selgeks.
Raplamaa aasta lasteaiaõpetajaks valiti Maarja-Liis Heinmäe Kohila Sipsiku lasteaiast. Ta oskab üles leida ja märgata iga lapse tugevusi, toetab nende loovust ja iseseisvust ning seeläbi saab laps kogeda rühmas eduelamust, mis loob aluse positiivse enesehinnangu kujunemiseks.
Ka klassiõpetaja kategoorias oli kandidaate kolm. Ebe Luiget Valtu põhikoolist on kirjeldatud kui inimest, kes on parim toetaja, kuulaja, mõistja, teele suunaja ning suure südamega tarkuste allikas ehk hea ja lahke Õpetaja. Janika Kibur Kohila gümnaasiumist töötab süsteemselt selle nimel, et õpilased saavutaksid oma võimetest lähtuvalt parimad õpitulemused. Pärast 19 aastat Kohilas jätkab ta tööd Hagudi põhikoolis. Kibur oli tänulik märkamise ja tunnustamise eest, lisades, et ta võtab kõik selle pagasi, mis gümnaasium talle andis, väiksesse kooli kaasa, hoides ja kasvatades seda endas edasi.
Raplamaa aasta klassiõpetajaks kuulutati Merike Tiidrus Kohila gümnaasiumist. Ta on ettevõtlik, konkreetne, toetav ja koostöine õpetaja, kes arvestab igal hetkel lastega. Ta annab lastele edasi olulisi väärtushinnanguid nagu meeskonnatöö, arvestamine, ausus, keskkonnahoid ja liikumine.
Kõige enam kandidaate, lausa kuus, esitati aasta põhikooli aineõpetaja tiitlile. Järvakandi kooli inglise keele õpetajat Kärt Pildret iseloomustavad kaasõpetajad kui erakordselt taktitundelist, sõbralikult nõudlikku, alati heatujulist ja õpilaste õpitahet hoidvat õpetajat. Kohila gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajat Leo Hansarit on kirjeldatud kui uutele ideedele avatud õpetajat, kellel jagub alati hulgaliselt häid mõtteid ning suurepäraseid ideid ainetunni ja kooli sporditöö ning kogu koolielu paremaks korraldamiseks. Ottomar Linna töötab nii Märjamaa gümnaasiumis kui ka Valgu põhikoolis (ajalugu, ühiskonnaõpetus, eesti keel) ja teda on kirjeldatud kui õpetajat, kes on hooliv, toetav ja iga õpilase jaoks alati olemas. Kohila gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajal Pirje Väljaotsal on oskus äratada noortes huvi lugemise vastu ning ta on ka suurepärane õpetaja, kes arvestab õpilaste individuaalsusega. Inglise keele õpetaja Tiina Tunnel on Valtu põhikoolis alati abivalmis, südamlik ning omanäoline õpetaja, kelle tundidesse lähevad lapsed alati rõõmuga. Ka tema alati stiilne inglisepärane riietus on silma jäänud ja kiituse osaliseks saanud.
Raplamaa aasta põhikooli aineõpetaja Iris Mõttus Rapla Vesiroosi koolist oskab oma ainet, bioloogiat hästi seletada, tundes huvi ka õpilaste vastu ja olles vastutulelik. Tunde oskab ta huvitavaks ja lõbusaks muuta, tehes praktilisi katseid ja kui õpilane millestki aru ei saa, siis seletab Mõttus uuesti.
Gümnaasiumi osas esitati parima õpetaja tiitlile kaks kandidaati. Matemaatikaõpetaja Laura Susi Kohila gümnaasiumist paistab silma oma kannatlikkuse, sihikindluse, sõbralikkuse ja nõudlikkusega. Kolleegide seas on ta hinnatud noor õpetaja, sest tal on alati kaasalöömise lusti ning ta julgeb avaldada oma arvamust. Raplamaa aasta gümnaasiumiõpetajaks valitud Märjamaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiia Oidram on suurte kogemustega ja tehes oma tööd südamega, oskab ta õppija tegemisi eesmärgistada ja hoida õpimotivatsiooni heade eksamitulemuste saavutamiseks.
Raplamaa aasta kutseõpetaja kandidaate oligi vaid üks ja see on Vigala tehnika- ja teeninduskooli õpetaja Tiina Lehtsalu, kes oma isiksuse ja pädevustega on eeskujuks nii oma õpilastele kui ka kolleegidele, luues sooja ja innustava keskkonna, kus iga õpilane saavutab oma parima.
Aasta õppeasutuse juhi nominatsioonis esitati neli kandidaati. Kohila lasteaia Sipsik direktor Kristina Mägi on noore juhina märkimisväärselt mõjutanud nii kohalikku, maakondlikku kui ka riiklikku hariduspoliitikat lapsest lähtuva lähenemise suunas.
Rapla Vesiroosi kooli õppealajuhataja Marike Uusjärv on loonud nii õpetajatele kui ka õpilastele inspireeriva koolitussüsteemi, mis toetab õpetajate professionaalsust, isiksuslikku kasvu ja õpilaste sotsiaalseid oskusi ning ettevõtlikkust. Kohila Männi lasteaia direktor Ragne Pesur on lasteaia süda, tuksudes ühes rütmis nii väikeste kui ka suurte inimestega, ning see inimene, kes loob ausat, usaldusväärset ja igaühte väärtustavat keskkonda terves Männi peres.
Raplamaa aasta õppeasutuse juhiks valiti Hageri põhikooli direktor Lea Vendik, kes on loonud koolis positiivse ja õppimist soodustava arengukeskkonna, kus õpilased, õpetajad ja lapsevanemad teevad koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks.
Raplamaa aasta haridustegu on Rapla gümnaasiumi mentorsüsteem, mille tugevus on põhinemine partnerlusel. Selline süsteem ja suhted on loonud ennastjuhtiva õppija arendamiseks sobiva koolikultuuri. Kooli direktor Sirje Kautsaar võttis tänamiseks ka ise korra sõna, öeldes, et ta tahab ennekõike tänada kõiki saalisolijaid selle eest, et nad teevad kõik kõige paremat tööd. Saadud tunnustuse kohta sõnas ta, et see auhind on kogu meeskonnale, mitte vaid talle. „Kõige keerulisem siin maailmas on muuta iseennast inimesena ja seda me iga päev siin ka teeme, hoiakute ja mõtteviiside muutustega, mida kanname edasi oma õppijatele, nii et ma olen uhke nende üle,” sõnas Kautsaar.
Raplamaa aasta hariduse sõber on Kairo Kadarpik, kes Rapla Vesiroosi kooli hoolekogu liikme ja esimehena on aidanud kriiside ajal erinevaid õppe- ja digilahendusi välja mõelda ja on olnud mitmesuguste dokumentide ettevalmistamise ja väljatöötamise juures.
Tänuõhtu pidulikuma osa lõpetasid Kadi võimlejad oma täiesti uue kavaga „Unistuste poole”, millega minnakse Poola artistliku tantsu MM-ile. Noorte esinemistega soovis tänuõhtu korraldaja Raplamaa Omavalitsuste Liit näidata maakonna andekaid noori, kelle kohta teatakse, et nad iga päev õpivad ja toimetavad, kuid nende töö tulemust väga tihti ei näe.
