Ettevõtluspäeva peaesineja oli sel aastal SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes rääkis maailma majandusolukorrast ja inflatsioonist. Teised ettekanded olid suhtlemisest konfliktiolukorras ning Töötukassa võimalustest. Paneeldiskussioonis kõneldi tandemi võludest ja valudest ettevõtluses.
Päeva moderaator Maria Mettas ütles Mihkel Nestori kohta, et ta suudab lihtsas ja arusaadavas keeles Exceli analüütilised teemad lahti seletada ja öelda, mida on oodata praegustel ärevatel aegadel. Nestori ettekanne oligi arusaadav ka majanduskaugele inimesele.
Nestori sõnul kirjeldab tänast majandusseisu kõige paremini lause „kuumast saunast jääauku”, mida illustreerib pilt, kus Saksamaa juba on jääaugus, Hiina, USA ja UK ootel ning Eesti lõhub taustal küttepuid. Koroona suudeti üle elada ja tundus, et maailma majandusel, nii tööstusel kui ka teenindusel, hakkab taas paremini minema, ent praegu ei lähe majandusel pehmelt öeldes hästi. Peamine probleem on inflatsioon, mille põhjused on euroalas ja USA-s erinevad.
Euroalal on peamiseks põhjuseks energiahinnatõus, aga USA-s on probleem laiapõhjalisem. Põhjused peituvad koroonakriisis, kui keskpank ja valitsus toetasid USA majapidamisi nii heldelt, nagu seda ei teinud ükski euroala riik. Nõudlus kaupade järele oli nii suur, et tekitas üldise defitsiidi ja see omakorda tõi kaasa inflatsiooni.
Pikemalt rääkis Nestor ka sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP numbrid näitavad, et oma kõrge ekspordi ja investeeringutega põhivarasse (masinad, teed, hooned, tehnoloogia, tarkvara) erineb Eesti teistest riikidest. Samuti pole väga palju neid riike, kus info ja side sektor nii jõudsalt kasvab. Samas tempos jätkates võib sellest sektorist saada umbes viie aasta pärast suurim, usub Nestor. See lükkab troonilt töötleva tööstuse, mis on hetkel suurim panustaja Eesti majandusse.
Nestor tõi välja, et tarbijahinnaindeks on jõudnud samale tasemele, mis aastal 1994, kuid inimesed on rohkem mures riigi kui terviku pärast ja enda finantsseisu suhtes ollakse optimistlikumad. Mis tähendab, et kui töökoht on säilinud ja sissetulek olemas, ei pane negatiivsed majandusuudised tarbimist radikaalselt vähendama, vaid tahetakse elada nagu eile või isegi natuke paremini. Vähemalt SEB panga näitel näeb Nestor, et selle tarbeks on n-ö hoiupõrsas katki tehtud, ehk elatustaset hoitakse, võttes kasutusele säästud. Koroonaajal, kui investeeringute tegemisel oldi ettevaatlikud ja reisida ei saanud, kasvasid Eesti inimeste säästud enam kui miljardi euro võrra, eriti keskmise palga saajatel.
Suures plaanis on Nestor siiski ettevaatlik optimist ja usub, et majanduslangus pikalt kestma ei jää ja prognooside järgi võiks järgmise aasta teises pooles olukord paremaks minna. Inflatsiooni oskaks tema sõnul paremini prognoosida, kui keegi ütleks, millised energiahinnad olema saavad, kuid jäi sellegi teema juures ettevaatlikult optimistlikuks.
Kuidas lahendada konflikte
Koolitaja Agu Remmelg sõnas, et 70% probleeme ettevõtluses tulevad puudulikust kommunikatsioonist. Konfliktse vestluse kolm tunnust on erinevad arusaamad, kõrged panused ja ülekeenud emotsioonid. Remmelga sõnul ei olegi inimene väga hästi konfliktide lahendamiseks loodud. Kuna konfliktid tekivad ootamatult, pole enamasti ratsionaalsel ajuosal, mis on evolutsiooniliselt kõige uuem, aega kontrolli haarata. Tegutsema hakkavad need ajuosad, mis on meil ühised roomajate ja teiste imetajatega. Need panevad emotsioonid üle keema ja vastu hakkama. Enda emotsioone on võimalik kontrollida, aga teise inimese emotsioone peaaegu võimatu. Neid saab oma käitumisega vaid natukene mõjutada.
Enne konflikti lahendamist on vaja endale selgeks teha, mida olukorrast tead (faktid), mida konflikti lahendamisega saavutada tahad (nii enda kui ka teiste jaoks) ja milline on sinu aus lugu. Remmelg tõi välja ka kolm ohukohta, mis võivad tekkida: järeldused tehakse puuduliku info baasil, keskendutakse isikule, mitte probleemile ning fakte mõeldakse välja.
Konflikti lahendamise ajal on vaja tagada, et mõlemad osapooled tunneksid end turvaliselt. Kui üks osapool ei tunne end turvaliselt, on selle tunnuseks vaikimine või verbaalne rünnak. Sel juhul tuleb arutelu katkestada.
Konflikti lahendamise kõige olulisem osa on dialoog, mõttevahetus ja ärakuulamine niimoodi, et kumbki pool teisest aru saab, mõistab teise muret ja tundeid (mõistmine ei tähenda kõigega nõustumist). Remmelg rõhutas, et arutledes tuleb kasutada mina-vormi, mis teeb suhtlemise neutraalseks ning lisab turvatunnet, et teine pool saaks ka oma loo rääkida. Selle ohukoht on kriitiline tagasiside. Isegi kui ise ei süüdista ega kleebi silte, võib seda teha teine pool. Kriitikat võib võtta südamesse, aga võib võtta ka mõistusega ja vaadata, mida ja kuidas saaks paremini teha. Konflikti lahendamise lõpuks tuleb teha otsus, kes, mida ja mis ajaks teeb ning kuidas jälgitakse, et see tehtud saaks.
Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonnajuhataja asetäitja Anu Harjo rääkis sellest, kuidas nemad ettevõtjatele toeks saavad olla. Praegu on Eestis hinnanguliselt 147 000 aktiivset tööandjat ja natuke üle 47 700 tööotsija, nii et probleem peaks justkui olema lahendatav. Mõlemal poolel on oma mured ja takistused ning Töötukassa ülesanne on mõlema poole kokkuviimine ja aitamine näiteks töötajate oskuste arendamisel ja töökohtade loomisel.
Töötukassa soovib, et igal tööandjal oleks oma nõustaja, kes pakub individuaalset lähenemist ja arvestaks parasjagu tööturul toimuvaga, rääkis Harjo Töötukassa tulevikust. Praegu suheldakse mitme erineva inimesega.
Kui inimene on juba tööl, saab Töötukassa pakkuda seitset erinevat palgatoetust kõikvõimalikele sihtgruppidele, et nad võimalikult hästi töökeskkonda sulanduksid ja saaksid tööle minna. Aidatakse ka vähenenud töövõimega inimesi ja toetatakse, kui on vaja näiteks töökohta kohandada.
Tööandjate seas ehk veel vähelevinud toetusmeede on jätkutugi tööl püsimiseks, ehk vähenenud töövõimega inimeste tööl püsimise teenus. „Kui oleme tööle aidanud, siis jääme toetama poole aasta vältel, ja ka tööandjat, et töötaja esimese mure korral ei lahkuks,” rääkis Anu Harjo.
Tandem tähendab usaldust
Päeva lõpetas paneeldiskussioon tandemist ettevõtluses, milles osalesid abikaasad Maria ja Marek Mettas (TaevaniMaani OÜ), ema ja tütar Eve ja Kristiina Raudnagel (Juurimaa Tall OÜ) ning isa ja poeg Aivar ja Madis Pajo (Pajo Ranch OÜ; Pajo Investments OÜ).
Räägiti sellest, kuidas ühiselt ettevõtluse juurde jõuti. Kõik rääkijad tõdesid, et perekeskne ettevõtluse vorm on nende ellu tulnud orgaaniliselt, elu loomuliku osana. Sellise tandemi eelistena toodi välja, et kui üks pool väsib, on teine pool toeks ja n-ö laadijaks. Ühiselt on lihtsam rääkida ka oma ideedest ning muredest. Kui ühel on kehv päev, on oma perekonnaliikmele seda palju lihtsam öelda ja põhjuseid selgitada kui tavalisele kolleegile. Tandemi ühe peamise märksõnana toodigi välja usaldus.
Vastutuse kohta sõnasid kõik, et tööd jaotatakse ära vastavalt sellele, millised on kellegi tugevused. Kõik tandemid olid seda meelt, et mõlemad pooled on uuendusmeelsed, avatud ja tahavad teha asju, mis on raamidest väljas. Maria küll sõnas, et vahel vaatab Marek teda nagu kits kinokuulutust, kui ta mõne pöörase idee välja käib, kuid vastu ka ei ole, kuna teineteist usaldatakse ja koos ongi kergem hulle mõtteid ellu viia.
