TÕN tähistab väikeseid võite haridusteel

Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) tänusündmusel Tohisoo mõisas Kohila kunstide koolis tunnustati 19. oktoobril kõiki tänavusi nominente, keda neljas kategoorias oli kokku 33. Tublimaid õppijaid on tunnustatud juba 25 aastat.
Seekordsel tänuüritusel oli oluline roll uute teadmiste saamisel. Pidulikule osale eelnes ekskursioon Tohi Distillery ja Tohi külastuskeskuses, kus saadi teada, mismoodi džinnitegemine käib. Sellele järgnes ringkäik Kohila kunstide koolis.
Kooli tegemistest ja viimaste aastate tähtsündmustest rääkis lähemalt kooli juhataja Inga Heamägi. Kuna ühe osa kooli õppest moodustab muusika, ilmestasid päeva kolm muusikalist vahepala muusikakooli õpilastelt.
Kohila vallavanem Allar Haljasorg ütles oma sõnavõtus, et kindlasti on kõigil saalisviibijatel olemas veendumus, et õppida pole kunagi liiga hilja. Õppimisteel tulevad ette aga erinevad takistused ja seiklused ning oluline on neid väikseid võite tähistada. TÕN-i tänuüritus oli Haljasoru sõnul üks selline võitude tähistamise hetk. Vallavanem ütles ka, et elus pole valmis lahendusi, ise tuleb need leida ja saalis olev seltskond on oma haridusteega teistele eeskujuks. “Hea on olla seltskonnas, kus on haritud ja targad inimesed,” sõnas Haljasorg.
Enda kogemusest metsa ja metsandusega rääkis Heiki Hepner, tuues näiteid inspireerivatest inimestest, kohtadest ja metsadest sel teekonnal. Ta ütles, et kuigi ametid vahetuvad, jääb ta alati metsameheks. Hepner rääkis, et talle tohutult meeldivad vanad soliidsed puud, kes on talle inspiratsiooniallikaks, kuid talle meeldib väga vaadata ka noort metsa. Hepner lisas, et kahjuks nimetatakse noort metsa tihtipeale võsaks selle halvustavas tähenduses, justkui võsal ei ole mingit väärtust.
“Jumal tänatud, et me oma lapsi ei nimeta võsaks, et me vähemalt neid märkame,” sõnas Hepner, lisades, et ta ise on õppinud märkama väikeses puus tulevikku, võimalust kasvada suureks ja võimsaks. Inimestest, kes on teda inspireerinud, tõi Hepner välja Ülo Vooglaiu ja tema tabureti mudeli, kus ühiskond toetub kolmele jalale, milleks on keskkond, sotsiaalvaldkond ja majandus.
TÕN-i koordineerib Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras. Selle juhatuse liige Karin Kurvits lisas Hepneri näitele, et tema keeraks tabureti teistpidi ja ütleks, et istme osa on haridus, milleta neid jalgu olemas ei oleks.
Hariduse tähtsusest elutee muutumisel annavad aimu 20 aasta õppija nominenti, kelle seast parimaks valiti Piret Svirilin (kohviku Nautlejad juhataja). Õppimise kõrval on oma roll õpetajatel ja parimaks koolitajaks nimetati Margus Maripuu. Täiskasvanud õppijate puhul on oluline töökoha vastutulelikkus ja aasta õppijasõbraliku tööandja tiitli pälvis Rapla lasteaed Naksitrallid. Väga eriilmeliste õpitegude seast valiti parimaks Naiskodukaitse Rapla ringkonna kriisiks valmistumise töötoad.
Üks aasta õpiteo nominent oli Partnerluskogu oma kahe koolitussarjaga. Tunnustust vastu võttes ütles Partnerluskogu tegevjuht Rita Triinu Peussa, et väga paljud õpiteo nominendid on just nende kaudu Leaderi toetust saanud, nii et peale enda koolituste tundis ta uhkust ka teiste tehtu üle.
TÕN-i raames märgatakse ja tunnustatakse vahel väljaspool Raplamaad elavaid, kuid mõnes siinses koolis õppivaid inimesi, neid esitatakse nominendiks teise maakonna TÕN-i tänuüritusele. Seekord jäi oma tegemistega Raplamaal aga silma hoopis Harjumaal Sakus elav etiketikoolitaja Maimu Hint, kes sel aastal koolitas MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal liikmeid ja on üldse koolituste kaudu tugevalt Raplamaaga seotud. Tunnustusüritusel viibijate kohta sõnas Hint, et neil on etiketireeglid teada, koolitusele pole vaja enam tulla ning avatud olek, sirge rüht, silmside ja naeratus on need, millega elus läbi lööb.