Valtu seltsimajas tullakse kokku Mokalaadale

Alates septembrist toimuvad Valtu seltsimajas Kaereperes korra kuus nn Mokalaadad. Kohtumisõhtutel räägitakse peaasjalikult kõigest, mis parasjagu südamel, olgu selleks kehv ilm, elektrihinnatõus või tomatite rohkus.
Seltsimaja juhataja Tiiu Teets rääkis, et mõte hakata korraldama selliseid kohtumisi tekkis septembri alguses, kui naised tulid kokku, et harjutada laulu Helgi Sussi sünnipäevaks. Pärast proovi ei tahtnud keegi kuidagi koju minna. Teets leidis siis, et võikski korra kuus hakata kohtuma, ruumid selleks on ju olemas ja tragid naised aitavad ka kohvilaua katta. “Selliste kohtumiste jaoks see maja ongi mõeldud ja mul on hea meel, et inimesed saavad kodunt välja,” sõnas Teets.
Valtu seltsimaja saab järgmisel aastal saja-aastaseks, nii et kindlasti rõõmustavad paljunäinud maja seinadki aktiivsema seltsielu üle. Oktoobris oli kohal lausa 14 inimest ja juttu jätkus neljaks tunniks, 10. novembril oli Mokalaadal kokkutulnuid natuke vähem, kuid juttu jätkus ikka tundideks.
Mingeid vanusepiire Mokalaadal osalemiseks seatud ei ole, kuid esimesed korrad on kohale tulnud pigem vanemad inimesed, täpsemalt naised. Kõik on aga seda meelt, et alati on kohal need, kes kohal olema peavad. Üks naistest sõnas, et tegemist on vabatahtliku asjaga – kes tahab teisi näha, see tuleb kohale, ja kes ei taha, see ka ei tule. Vajadus teiste inimestega suhelda on aga paljudel piisavalt suur, et siiski kohale tulla. Üks naistest sõnas selle peale: “Kaua sa selle kassiga kodus ikka juttu ajad, hommikul sai juba aetud.”
Teemade ring, mida läbi võeti, oli novembrikuu Mokalaadal päris lai. Alustati juttu sellest, kui kiire elu ikka pensionäridel on, eriti kui peaks vahepeal tööd ka tegema. Kogu aeg toimub midagi, nii et vabu päevi enam polegi. Puutumata ei jäänud ka kassid, taimed, ooperikino ja arutelu, milline on varem olnud novembri ilm.
Pikem arutelu tekkis Valtu ja Kaerepere nime üle, kuna küllalt palju on olnud segadust, miks Valtu-nimelised asutused asuvad hoopis Kaereperes. Ja Valtut ennast kutsutakse rahvasuus tegelikult Mitšukaks. Üks naistest tõi näite, kuidas ta oli rahva kutsunud seltsimajja sünnipäeva tähistama, kuid jätnud mainimata, et tuleb otsida Valtu seltsimaja, mitte Kaerepere oma, nii et külalised tiirutasid õiget kohta otsides tund aega mööda alevikku ringi.
Mingit päevakava, millest rääkida, pole Mokalaadal ette pandud ning kogu seltskond ei pea ka korraga ühel ja samal teemal rääkima. Küllalt tekkis ka hetki, kus kahe-kolmekaupa võeti mingi teema lahkamiseks ette. Jutuajamise kõrval said soovijad mõõta vererõhku ja veresuhkrut.
Mokalaat on ka see koht, kus kuuldakse üritustest, mis seltsimajas või ümberringi tulekul. Neid sündmusi on jõulude-eelsel ajal aga nii palju, et detsembris jääb kohtumine vahele ja uuesti kohtutakse Mokalaadal juba järgmise aasta 12. jaanuaril.