Lapsevanemad ei tea, kui suur on tegelikult huvikooli kohatasu

Novembri alguses kutsus ROL-i kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku kokku Kehtna valla, Kohila valla ja Rapla valla esindajad, et leida lahendus või kokkulepe, kuidas valdade vahel arveldada, kui laps käib teises vallas huvikoolis.

Teema tõusis esile seetõttu, et osa Kehtna vallast Kohila mõisakooli käivatest lastest saab ka huvihariduse Kohilas ning nad soovisid, et Kehtna vald Kohilale huvikooli kohatasu kinni maksaks. Kohila kunstide koolis on kohatasu 390 eurot. Kehtna vald ei olnud nõus sellises ulatuses kohatasu kinni maksma. “See on ka arusaadav, sest tegelikult on ju Kehtna vallas endal kunstide kool olemas ja nad peavad seda ülal pidama,” ütles Age Tekku.

„Kehtna vald oli ka välja arvutanud maksimumsumma, 96 eurot, mida nad üldse suudaksid maksta. Kohila vald ei olnud selle summaga nõus, kuna ülejäänu peaksid nad siis ise kinni maksma,” rääkis Tekku läbirääkimistest ja lisas, et Kohila vald ei saa luua pretsedenti, sest siis hakataks ka teistest ümberkaudsetest valdadest nõudma neilt kohatasu kinnimaksmist.
Sama probleem oli ka Rapla vallas, kuid pärast kokkusaamisi ja arutelusid koalitsioonis otsustati, et kuni selle õppeaasta lõpuni maksavad nad Kohila kunstide koolile küsitud summa. Tekku usub, et järgmisel aastal tullakse selle teema juurde tagasi, kuid seni Rapla vald toetab kunstihariduse saamist teises vallas, sest ise nad seda õpet ei paku.

Lapsevanem maksab vaid väikese osa
“Sellest protsessist tuli välja, et kui Kehtna vald tegi esimeste kuude kohta otsuse, et ei maksa kohatasu, ütles üks lapsevanem, et ta maksab ise. Kui ta kuulis seda summat, siis pidi ta pikali kukkuma ja küsis, kas nii suured ongi kohatasud,” rääkis Tekku.

Kokkusaamisel vallaesindajatega räägitigi sellest, kuidas kohatasud kujunevad. Tekku sõnas, et kohatasu arvutamise kord on seaduses ette nähtud, aga umbes 80% moodustavad sellest personalikulud. “Kõik vallad arvutavad seda ühtemoodi. Kohatasu maksumusse arvestatakse personali-, majandus- ja tegevuskulud ja sellest arvestatakse maha vanema poolt makstav õppetasu. Investeeringuid sisse ei arvestata.” Tekku kinnitas, et midagi juurde ei kirjutata, see ongi valla reaalne kulu, mille tegelikku suurust aga lapsevanemad ei hooma.

„See on päris suur privileeg, et lapsed saavad käia neis valdavalt heal tasemel koolides,” sõnas Tekku. Ta tõi näite, et Kohila kunstide koolis on lapsevanema makstav kohatasu 22 eurot, millele vald lisab 390 eurot. Rapla muusikakoolis on kogu kohatasu maksumus ühes kuus 330 eurot, Kehtna kunstide koolis 194 eurot ja Rapla huvikoolis (laulustuudio ja õmblusstuudio) 30 eurot. Huvikoolis on kohatasu väiksem, sest Thea Paluoja õpetab lauljaid üksi, laululapsi on tal üle saja ja individuaalõpet on vähe. “Kohatasu teeb suureks see, kui on individuaalõpe ja näiteks pilliõppes on see tavaline,” lisas Tekku.

Huvitegevust rahastatakse ka riigieelarvest, kuid ainult osa sellest saavad omavalitsused kasutada teistest valdadest tulevate laste toetamiseks. See raha on ennekõike mõeldud ikkagi huviringide tegemiseks või nende ülalpidamiseks. Seda enam, et täiendavalt ei ole huviharidusele kusagilt toetust juurde tulemas, aga hinnad tõusevad. Palgatõusu ootavad ka huvihariduse õpetajad.

„Need on inimesed, kes on terve elu õppinud näiteks mingit muusikainstrumenti. Miks peaks nende palk olema madalam kui kooliõpetaja palk? Muidugi võiks ja peaks olema palgad ühtlustatud ja eks vallad seda mõtlevadki teha, aga see viib ka kohatasu taas kõrgemaks,“ sõnas Tekku.

Huvihariduse rahastamine

Kohila vald
Riigilt saadud toetus huviharidusele ja huvitegevuseks 70 522 eurot.
Valla enda panus huviharidusse ligikaudu 970 000.
Kohila kunstide kooli palgafond 580 000 eurot (sellest 78% õpetajate palgafond). Vallavanem Allar Haljasorg: „Tähtis on mõista, et kool on hästi juhitud ja kooli õpikeskkond toetab lapse igakülgset arengut. Otseselt õppetööga mitteseotud töökohad on lahutamatu osa huvikooli toimimisest.“
Lapsevanema makstav õppemaks muusikakoolis 22 eurot kuus ja kunstikoolis 16 eurot kuus. Haridusnõunik Meeri Ehandi: „Uuest aastast on kavas luua seos õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ja lapsevanema poolt kaetava kohatasu vahel, et oleks mõistetavam, kui palju lisab omavalitsus tegelikult lapsevanema poolt makstud õppetasule juurde. Hetkel on lapsevanema poolt kaetav osa ligikaudu 5% ning omavalitsus lisab 95% iga lapse kohta, kes õpib Kohila kunstide koolis.”
Huvihariduse õpetajate palgad on seotud üldhariduskooli õpetajate töötasuga ning seetõttu tõus üldhariduskooli õpetajate töötasus toob kaasa ka töötasu suurenemise huvikoolis.
Kohila kunstide koolis käib lapsi viiest omavalitsusest, kokku 22 last.
Lapsevanema poolt kaetav kohatasu teisest vallast tulevale lapsele ei erine Kohila valla laste õppetasust, kui lapse elukohajärgne omavalitsus tasub Kohila vallale õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse.

Märjamaa vald
Riigilt saadud toetus huviharidusele ja huvitegevuseks 133 144 eurot. Sellest 21 150 eurot Märjamaa muusika- ja kunstikoolile.
Valla enda panus huviharidusse 322 402 eurot, millega rahastatakse Märjamaa muusika- ja kunstikooli.
Õpetajate personalikulust 20 100 eurot tuleb riigilt ja 256 315 vallalt.
Õppetasu suurus lapsevanemale on 7% töötasu alammäärast.
Õppetasu teiste omavalitsuste lastele on 40% töötasu alammäärast.
Huvihariduse õpetajate palgad tõusevad 2023. aastal.

Rapla vald
Riigilt saadud toetus huviharidusele ja huvitegevuseks 209 000 eurot.
Huvihariduse eeldatav kogukulu 999 552 eurot.
Personalikulu 647 002 eurot.
Kohatasud Rapla valla huvikoolides: Rapla muusikakool 330 eurot, Rapla huvikool 30 eurot, Juuru huvikool (muusika individuaalõpe) 348 eurot, Kaiu muusikakool 381 eurot.
Lapsevanema makstav õppetasu on olenevalt asutusest 15 (Rapla huvikooli õmblusstuudio) kuni 90 eurot (Rapla muusikakooli vabaõpe täiskasvanutele), jäädes enamasti vahemikku 20-30 eurot.
Ettepanek on ühtlustada lasteaiaõpetajate ja muusikakoolis töötavate õpetajate töötasu. Tasustamine oleks ühtsetel alustel.
Rapla huvikoolides käivad lapsed kuuest omavalitsusest: Rapla huvikoolis (16 last) ja Rapla muusikakoolis (12 last).
Kohila kunstide koolis käib 9 Rapla valla õpilast (valla toetus õpilase kohta 390 eurot), Kehtna kunstide koolis 2 õpilast (194 eurot), Kose huvikoolis 3 õpilast (194 eurot).

Kehtna vald
Riigilt saadud toetus huviharidusele ja huvitegevuseks 152 957 eurot.
Kehtna kunstide kooli ülalpidamise kulud 227 659 eurot. Lisaks kaetakse teiste valdade huvikoolide arvestuslikke tegevuskulusid, millistes Kehtna valla lapsed õpivad. 2022. aasta eelarves oli selleks planeeritud 35 000 eurot.
Riigi toetusfondi eraldusest on 2022. aastal kasutatud tööjõukuludeks 53%, Kehtna kunstide kooli kuludest 87% moodustavad tööjõukulud.
Kohatasud lapsevanemale Kehtna kunstide koolis (kehtivad alates 01.01.2023): pilli põhi-, huvi- ja vabaõpe, kunsti põhiõpe ja klaasikunst 35 eurot kuu; kunsti vaba- ja eelõpe 23 eurot kuu; muusika eelõpe, väike- ja rahvakannel, pärimusansambel 13 eurot kuu; mudilaste muusikaring 3 eurot kuu. Abivallavanem Katrin Velleste: “Nimetatud õppetasu on vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ühes kuus (välja arvatud juuli ja august) muude kulude (lasteasutuse majandamiskulud, personali töötasu, tööjõumaksud, õppevahendite kulu) katmiseks.”
Eelarve projektis 2023 on Kehtna kunstide kooli tööjõukulude kasvuks arvestatud 9%.
Teisest vallast käiva lapse õppetasu lapsevanemale ei erine. Katrin Velleste: “Küll aga soovib vald teiselt omavalitsuselt tagasi küsida arvestusliku tegevukulu. Kui teine omavalitsus ei ole antud kulu hüvitamist kooskõlastanud, siis last kas ei võeta kunstide kooli nimekirja või katab antud kulu lapsevanem. 2022. aastal on arvestuslik tegevuskulu Kehtna kunstide koolis 194 eurot kuu kohta. Sellel õppeaastal on meil Kehtna kunstide koolis kaks õppurit väljastpoolt Kehtna valda.”