Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogu otsustas reedel, 25. novembril toimunud istungil tõsta Raplamaa spordiliidule mõeldud toetust 2023. aastal 41 843 euro peale. Selle otsuse taga on kultuuriministeeriumi lubadus, et ka nemad on valmis tõstma oma toetust spordiliidule juhul, kui seda teevad kohalikud omavalitsused.
Nii läkski. Koos valdade toetuse kasvuga tõuseb ka kultuuriministeeriumi toetus, ent koos sellega ootavad vallad spordiliidult sisulist muutust. Tohisoo mõisas 25. novembril toimunud ROL-i täiskogu istungil suureks aruteluks ega vaidluseks ei läinud. Need olid juba varem peetud.
Spordiliidu rahastamine oli õhus juba tänavu 8. juunil, kui Rapla kultuurikeskuses kohtusid valdade, spordiliidu ja kultuuriministeeriumi esindajad. Toona pandi lauale ministeeriumi ametlik ettepanek: tõstke teie toetust, tõstame ka meie. Sama teemat on arutatud varem ka ROL-i täiskogu ja juhatuse istungitel ning infotundides. Nendest on jäänud kõlama igati õigustatud küsimus: kui vallad oma toetust tõstavad, siis mida nad vastu saavad?
Siiamaani on vallad toetanud Raplamaa spordiliitu 25 000 euroga aastas ja kultuuriministeeriumi toetus on olnud 35 000 eurot. Ministeerium polnud aga valmis selle valemi alusel enam edasi minema. 2023. aastal rakendavad nad n-ö 50/50 valemit – sama palju, kui toetate teie, toetame ka meie. Kui ROL-i täiskogu oleks otsustanud, et nende toetus jääb 25 000 euro peale aastas, oleks sellele tasemele langenud ka kultuuriministeeriumi toetus. Selleks, et nõustuda ministeeriumi pakkumisega, pidid Raplamaa neli valda ühiselt otsustama, et nad toetavad 2023. aastal spordiliitu lisaks senisele 25 000 eurole veel 16 843 euroga.
Kokku on valdade toetus seega 41 843 eurot ja ministeerium paneb omalt poolt sama palju juurde. Spordiliidu eelarves lisanduvad sellele veel erinevad projektitoetused näiteks kultuurkapitalilt.
Kultuuriministeeriumi soov on igati selge ja arusaadav. 2023. aastal tähistatakse Eestis liikumisaastat ning toetussumma tõstmisega loodetakse kaasata rohkem inimesi liikuma ja spordiüritustel osalema. Maakonna spordiliidul on siin võtmeroll, sest nende egiidi all toimuvad kõikide alade maakonna meistrivõistlused.
Küll aga soovivad Raplamaa vallad koos toetuse tõusuga ka seda, et neil oleks spordiliidu tegevuses rohkem võimalust sõna sekka öelda ning spordiliidu töö kvaliteet paraneks. Nii näiteks pandi paika, et spordiliidu 9-liikmelises juhatuses saab edaspidi olema kaks omavalitsuste esindajat. Siiamaani on juhatus koosnenud ainult spordiklubide juhtidest ja spordiliidu enda töötajatest.
Kes need kaks esindajat olema saavad, seda esialgu paika ei pandud. Laua taga istunud vallajuhid olid aga väga selgelt seda meelt, et rahastuse tõstmise tulemusena peab tõusma maakonna spordimängude kvaliteet ja spordiliit peab oma tegevusega looma lisaväärtust.
Eriti häälekalt võttis täiskogu laua taga sel teemal sõna Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner. Ta ütles, et rahastuse tõstmise tulemusena peab spordiliidu tegevuses toimuma sisuline muutus. ROL-i kontori töötaja Ülle Laasner tõi välja, et spordiliidu nõrk koht on kommunikatsioon ning see tuleb korda saada.
ROL-i juhatuse liige Urmas Kristal ütles enne otsuse langetamist, et kui spordiliit oma kohustusi ei täida, siis ei ole võimalik neid lisarahastusega toetada. Nüüd on lisarahastus otsustatud ning pall on n-ö spordiliidu käes. Lisaks kahele kohale juhatuses ja maakonna spordimängude kvaliteedi tõusule ootavad vallad neilt veel tervet rida muudatusi.
Nii näiteks pandi spordiliidule ette, et nad peaksid rakendama oma tegevuses spordiakadeemia põhimõtteid, tegelema treenerite koolituse süsteemi arendamisega ning looma liikumisharrastuse arengukava aastateks 2024 kuni 2027. Samuti oodatakse neilt liikumisaasta tegevuste elluviimist üle-eestilise liikumispöörde saavutamiseks.
