Vestlusring: Loomulikult on Raplal potentsiaali, aga…

Mis on Rapla vallas lahti? Ehitusobjektid venivad või jäävad hoopis seisma, vallavalitsusest lahkuvad ridamisi ametnikud. Raplamaa Sõnumid kutsus 23. novembril asja selgitama volikogu koalitsiooni esindajad Rene Koka (EKRE), Kalle Toometi (Reformierakond), Margus Jaansoni (VL Sidus Rapla) ning opositsiooni esindaja Alar Mutli (VL Rapla Vallakodanike Liit). Seekordse vestlusringi algatus tuli Harri Õunapuult, kes koos Tõnis Tõnissoniga seda ka juhtis.

Õunapuu: Teie olete need mehed, kes vastutavad konkreetselt selle eest, mis vallas toimub, kaasa arvatud opositsioon. Te olete seda ise tahtnud, rahvas on andnud teile mandaadi ja kui keegi vallakodanikest tahab küsida, mis vallas toimub, siis olete teie vastajad. Vastutus on konkreetselt teie peal, kes te olete poliitilised juhid. Ja eriti on see siis võimuloleval EKRE-l. Sõna on sinul, Rene.

Kokk: Tahan konkreetseid küsimusi saada, sest olen fundamentaalselt eriarvamusel Harriga.

Jaanson: Igal juhil on oma käekiri, eriti neil, kellel on kogemus. Aga kellel ei ole kogemust… Ütleme nii, et panen juhile 4- praeguse juhtimise eest. Juht päris üksinda otsuseid ei tee, ta peab looma meeskonna. Olemasolevast parima peab ta ära kasutama ja see, mis on puudu, tuleb luua. Olen samuti tulnud läbi omavalitsuse. Ka mina olen esimestel juhtimisperioodidel teinud vigu ja neist õppinud. Omavalitsus ei ole päris ettevõtlus, aga nad on väga tihedalt seotud. Juhivahetus on teinud siin väga suuri muudatusi. Selle vastutuse, missuguseks juht tahab oma organisatsiooni sisemuse luua, peab ta ise võtma. Selle näeme nähtavasti mingil ajal ära.

Kokk: Võtame kaadrivoolavuse, mingid objektid, millest me rääkima hakkame, kui tahame hakata andma hinnanguid tööle. Mina ütlen, et hinnanguid praegusele koalitsioonile saab anda tänasest päevast kahe aasta pärast. Täna tegeleme paljuski eelmise koalitsiooni asjadega.
Harri rääkis sissejuhatuseks, et kaadrimuudatus on suur, eks. Kas sa oled teinud kodutöö, miks inimesed ära lähevad? Kes läheb pensionile, kes võib-olla ei ole enam uute arvutiasjadega sinapeal. Loomulikult on ka neid, kellele ei meeldi uus juht. See on paratamatu. Järgmine küsimus on, kus juhid sünnivad? Kust võetakse valmis juhid? Nagu Margus ütles, kuskilt hakatakse pihta.
Me tegeleme praegu asjadega, mis on töös olnud juba varasemast. Tõsi, me oleme kõik volikogus olnud ja neid asju ise heaks kiitnud. Aga suur hulk kaadrist on vahetunud ka sellepärast, et vahel on vaja edasiminekuks teha samm tagasi. See võib meeldida või mitte. Täna hommikul tuli üks inimene vastu ja ütles, et kõik on väga hästi. Temale meeldib, kui seisev vesi pannakse liikuma. Kõik on vaatenurga küsimus. Ma tean, et EKRE on siin majas peksupoiss, aga mina sellega nõus ei ole, et lihtsalt räägitakse, kuidas EKRE kõik tuksi keerab.

Tõnisson: Vestlusringi eesmärk ei ole kellelegi hinnanguid anda. Siin sa pingutad üle.

Kokk: Aga sellest me alustasime just, et EKRE vastutab.

Jaanson: Mina ka vastutan.

Tõnisson: Väga võimalik, et asjad liiguvadki õiges suunas, aga vallakodanikud ei tea, mis te olete otsustanud või kuhu te tahate liikuda, sest asju ei selgitata.

Kokk: See väide, et info ei liigu, ei vasta tõele. Aasta pärast seda, kui see koalitsioon alustas, oli seitsmel kohtumisel üle Rapla valla inimestel võimalik saada vastuseid ja küsimusi esitada. Ärme räägime sellist juttu, et ei ole võimalik saada informatsiooni. Kommunikatsioon võib olla alati parem, aga inimestel on alati võimalus tulla ja küsida otse, nii vallavanema, ametnike kui ka juhtivate poliitikute käest, mis toimub.

Õunapuu: Kui palju nendel kohtumistel inimesi käis?

Kokk: Erinevalt. Kaius oli 50 pluss, ma arvan. Raplas oli kõige vähem.

Tõnisson: Kodilas oli kõige vähem, kuulsin sellest kohtumisest Kalle Toometi käest vist paar päeva hiljem.

Toomet: Päev hiljem jah.

Jaanson: See on tegelikult piirkonna koordinaatori teema. Temale oleks pidanud andma ülesande see ette valmistada ja ta oleks pidanud aktiivi kaasama. Eesmärk ei olnud kindlasti salaja ära käia, et mida vähem rahvast…

Toomet: Tänaseks on 12 kuud seda juhtimist olnud, oleme isekeskis arutanud, kuidas esimene aasta on läinud. Suuremad asjad, mis on inimestel iga päev näha, on meil ka iga päev laual. Miks investeeringud on jäänud seisma? Oleme selgelt väljendanud, et see ei ole ainult juhi, vaid kogu meeskonna küsimus.
Tegelikult alustasime tegevuste kavandamisega tunduvalt varem. Kui defektid on sisse tulnud, olgu Karmani silla või Aasa ja Mahlamäe tänava puhul, peame tunnistama fakti, et eelmisel-üle-eelmisel aastal algatatud ideed on väga head, aga pole jõudnud lõpuni, ei olnud detailselt ette valmistatud, vead on sees. See on ühtse meeskonna küsimus. Tegelikult töötajaskond on eelmise koosseisu valitud ja seda üle võttes jõudsime sinnamaani, et täna tõesti ei suudeta ühte jalga käia.
Sealt on tulnud signaalid, et niimoodi edasi liikuda ei saa. Küsimus, kuidas seda olukorda parandada, on täna konkreetselt juba juhil laual. Mis on tema tegevusplaan oma meeskonna kujundamisel, tahaks koalitsioonipartneritena ja volikogu tervikuna lähiajal selgelt teada saada.
Üksikud persoonidega seotud asjad on märgilised, aga ei ole veel väga selgelt öeldud, millised on need situatsioonid olnud ja kuidas need töötajad on panustanud, et ühtses meeskonnas edasi liikuda. Siin on mõlemal osapoolel, nii juhil kui ka juhitavatel konflikt sees olnud.

Õunapuu: Valitsemise aeg on antud tegutsemiseks. See ei ole selleks, et me kahe aasta pärast anname hinnangu, kuidas välja tuli. Rene tahtis konkreetseid objekte. Tehke mulle palun selgeks, miks on vaja Rapla linna vähem kui sajameetrise vahega kahte silda ja siis võtta teise silla ehitus niimoodi käsile, et see läheb maksma ligi pool miljonit eurot ja ei saa valmis ka veel. See ei ole eelmise koalitsiooni otsus. See on teie otsus. Remondist on võib-olla varem räägitud.

Toomet: Detailplaneeringus oli see sees. Aga sellega olen nõus, et see on kallis.

Jaanson: Kas anname Mutlile ka sõna?

Mutli: Hea meelega ei võtaks sõna.

Jaanson: Tahaks juhiteema ära lõpetada. Pean tunnistama, et aasta on piisavalt pikk aeg, et juht saaks oma meeskonna kokku panna. Mina ei ole sekkunud juhtimisse mitte kordagi, olen rääkinud oma arvamusest koalitsioonipartneritele. Nüüd peame vaatama, kuidas juht oma asjadega hakkama saab, kui ta on oma meeskonna loonud ja see tööle hakkab.
Mis puutub silda, siis ütleme nii, et sinu loogika on õige, et kas on mõtet saja-paarisaja meetri peale silda ehitada. Ka minul käis see mõte peast läbi. Rene võttis selle objekti korraks maha, võtsime pausi ja arutasime, mida me selle sillaga teeme. See on oluline gümnaasiumile ja haigla jaoks. Paraku eks ta nii läks, alguses oli [maksumus] alla 200 000, siis aga läks, läks ja läks.

Kokk: Silla tegemine oli põhimõtteliselt eelmise koosseisu otsus. Loomulikult, need pole lihtsad argumendid. Kui seda silda renoveeritud poleks, ma arvan, et Harri küsiks täna, miks inimesed, kes lähevad haigla või kooli poole, peavad käima ja murdma oma luud ära ohtliku silla peal. Mina võtsin korra silla päevakorrast maha just sellepärast, et seal oli rohkem küsimärke, kui oleks olnud vaja, aga lõpuks jõudsime sinna, et tuleb ära teha.
Hinnad on teine teema, muidugi, kõik on kallimaks läinud. Kõik teavad, mis täna inflatsioon on. See konkreetne sild on vaja ära teha, see on tuiksoone peal. Loodan, et ta saab lõpuks pärast stoppamist parima lahenduse. Siit jõuame jälle valla kui tellija tarkuse juurde. Ka selle silla projektis oli lahendamata soojatrassi küsimus, siis see kaldenurk.
Ma käisin isiklikult vaatamas Pärnus neid sildasid, mis on sama nurgaga. Projekteerija oli päris pahane, kui pidi mulle need andmed andma. Mina, kes ma mitte väga ammu lükkasin lapsevankrit, tean, kui libe on sealt lapsevankriga või ratastooliga alla minna, kui see on korralikult hooldamata. Ütlesin kohe, et ei ole selle lahendusega rahul. Minu arvates oleks tulnud teha allakäiguspiraaliga horisontaalne sild.
Kõik muud vallaametnikud ja projekteerija on kinnitanud, et see on väga hea lahendus. Ma loodan, et ta siis on hea lahendus. Tõsi on see, et eks ta vajab tulevikus väga head hooldust. Kindlasti ei saa jätta nii, et lumi on lükkamata.

Tõnisson: Sama vajalikud on Aasa ja Mahlamäe tänav. Te ilmselt ei tea, mis on toimunud parklas – kui palju on olnud plekimõlkimisi, autode blokkimisi, sest parkeplats lihtsalt ei võta vastu kogu seda koormust. See on terve suve olnud üks tõsisemaid valupunkte Rapla jaoks.

Jaanson: See on puhtalt projektijuhtimise ja juhtimise küsimus, et asi niimoodi ratastelt maha läks. Eriti siis, kuid tulid juurde juristid. Mina panin ta ratastele paar nädalat tagasi. Ütlesin töö teostajale, et kui te täna meie kokkulepet vastu ei võta, siis lõpetame 95% lepingu ära. Siis hakkas jurist ka meie keelt rääkima. Konserveerimine sai jumala eest õigel ajal tehtud, tegelikult tahtsid nad järgmine nädal alustada.
See on probleem, aga mitte ainus. See projekt oli selliselt ette valmistatud, et seal oligi võimalik sihuke situatsioon tekitada ja see tekkis. Seda oleks olnud võimalik lahendada talupojamõistusega, juht ei võtnud vastutust, ütleme nii, ja see oli tema õigus. Oleme edaspidi võtnud seisukoha, et valmistame projektid paremini ette. Anname riigihanke korraldajale.
Endatehtud projektid, mitte ainult projekteerija tehtud projektid on olnud viimasel ajal Rapla vallas väga suur probleem. Kõik investeeringute projektid tellitakse arhitekti käest, aga meiepoolset vastutajat ei ole, kes seda projekti sisemiselt tunneb ja saab aru, et see tehakse õigesti ja lõpuni. Ostetakse projekt, antakse riigihankesse ja siis tuleb välja see, mis tuleb. Täna lõpetame selle ära ja paneme igale projektile vastutaja, kes kuni ehituse lõpuni on sellega kaasas.

Õunapuu: Margus, hetk tagasi ütlesid, et sa pole kordagi juhtimisele vahele seganud.

Jaanson: See polnud enam juhtimine, seal oli palagan, 20 inimest laua taga.

Toomet: Augustikuus rääkisime, et teederemondi seisak on liiga pikk. Kui ehitaja andis vastu sügisperioodi informatsiooni, et vastu talve seda tegema ei hakkagi, siis ütlesin, et ehitaja peab andma meile garantii ja ise taotlema konserveerimise. Ma väga selgelt ütlesin, et kas võtame objekti üle, lõpetame lepingu ja siis konserveerime või ehitaja peab lepingut ja konserveerib. Ehitaja võttis kohustuse konserveerida ja peatada objekt. Selline leping on omavahel sõlmitud. Täna oleme konstateerinud, et jah, liiklus toimib.
Need parkimisprobleemid suve jooksul on meile häbiväärseks plekiks. Mis puudutab silda, siis sellega koos tegime ära ka Alu tee ja Sauna tänava parklad. Küsimus on, miks me kulutasime täiendavaid vahendeid Sauna tänava parkimistaskule, kui see oli juba olemas. Kui vaatame, kui palju neid parkimiskohti suve jooksul kasutati, peame ütlema, et ainult Alu tee osa. Tänase päevani on kasutamata see Sauna tn parkimine, kuhu me oleme panustanud.
Teisisõnu, ruumiline planeerimine on meie tervikeesmärk. Räägime majanduskomisjonis väga palju sellest, kui palju parkimiskohti peab olema planeeritud majade juures. Samas näeme, kuidas needsamad suured parklad, olgu Rappeli keskuse või meie enda, kaubanduskeskuse juures olev parkla on öösel kasutamata ja samas tihendame majade juures parkimist. Seda peame ruumi kujundamise juures väga selgelt arutama. Sauna tn parkla oli ja on tänaseni minu jaoks natuke ennatlik tegevus.

Kokk: Sellel oli riigirahastus ka taga. Kellelegi pole üllatus, et hangete tegemine Eestis on vähempakkumise korras. Igaüks, kes viitsib guugeldada, leiab mingite ettevõtete puhul mustri, kuidas tehakse vähempakkumisi ja proovitakse leida võimalusi, kuidas raha juurde küsida. Ja siis hakkab pihta juristide vaidlus selle üle, kuidas hankedokumendid on koostatud.
Mis Aasa ja Mahlamäe tänavat puudutab, siis oleks õiglane anda vallavanemale võimalus kommenteerida. See siin päris mustvalge pole. Üleüldine probleem, mida mina näen ja mis on võib-olla ka neid viivitusi tekitanud, on see, et me oleme varem üsna kergekäeliselt ehitusprojektide reservraha 15% kohe näinud ette nende ehitamiseks ja ehitaja on võtnud seda üsna endastmõistetavalt, et see ongi kohe tema raha. Siis, kui meil tekivad lisarahastusvajadused, ettenägematud kulutused, meil seda raha enam pole ja seadusest tulenevalt ei ole võimalik raha ka juurde maksta, sest see protsent on fikseeritud.
Nüüd oleme andnud ettevõtjatele selge suunise, et Rapla vald tahab ajada asju nii, nagu peab. See raha, millega te pakkumise teete, on pakkumiseraha ja 15% ongi ette nähtud selle jaoks, et võimalikke ettenägematusi rahastada. Ma arvan, et natuke läheb aega, aga kui see sõnum läheb liikvele, et Rapla vald ajab asju sedasi, nagu seadus ette näeb, küll see ühel päeval ehitajatele, ettevõtjatele kohale jõuab.
Projektide ettevalmistus pole piisav. Pean tooma need halvad näited. Uusküla kergliiklusteed on tahetud teha aastaid. Meie tellime projektid nende käest, kelle igapäevane töö see on, sest meil ei ole oma spetsialiste. Me eeldame, et kui tellime kergliiklustee projekti, siis see tehakse meile seaduses ette nähtud korras. Me oleme projekti eest maksnud, aga kui tahame hakata ehitama, tuleb välja, et see projekt ei vasta nõuetele ja Maanteeamet ei kinnita seda ära. Kõik laiutavad käsi. Mis me siis teeme? Kas tellime uue projekti, maksame uuesti? Või hakkame vaidlema projekteerijaga?
Mina ütlen, et tuleb hakata vaidlustama, ei ole võimalik niimoodi, et projekteerija teeb meile asja, mida me kasutada ei saa. Peame nõudma projekteerijalt raha tagasi. Protsess võtab aega, asjad seisavad, aga see raha tuleb tagasi saada. Kui vaja, tuleb uuesti projekteerida. Võtame Kaiu kooli. Oleme tellinud projekti asjatundjate käest, me eeldame, et see tehakse, nagu vaja. Oleme saatnud projekti ekspertiisi, sest vallas seda kompetentsi ei ole, ei ole ka mõistlik pidada. Me maksame ekspertidele selle eest, et nad vaatavad projekti üle.
Nüüd, kui ehitaja hakkab ehitama – kolmas või neljas juba, kes meil seal ehitab -, avastab ta veel asju, mis oleksid pidanud välja tulema juba ammu nii projekteerija kui ka ekspertiisi poolt. Tahan öelda, et meie üleüldine probleem on selles, et ka teenused, mida ostame sisse, ei vasta kvaliteedinõuetele. See on üks põhjus, miks asjad venivad.

Jaanson: See on nii sellepärast, et me tellijana ei anna lähteülesannet õigesti, me ei seleta, mida me tahame.

Kokk: On küll hankeid, kus küsimus on otseselt tellijas. Kaiu kooli puhul on tellija andmed OK, aga lihtsalt vaheetapid, kellele me oleme raha maksnud, ei ole oma tööd teinud.

Jaanson: Kergliiklusteega on nii ja naa. Ütleme, et lähteülesanne oli õige, eesmärk oli õige. Lõpuks lihtsalt Maanteeamet leidis, et ei kooskõlasta. Tavaliselt võetakse projekteerimistingimused kõikidelt osapooltelt, enne kui projekteerima hakatakse. Kuidas siis probleemid välja ei tulnud, vaid alles siis, kui projekt oli juba valmis?

Toomet: Olgem ausad, siin on ikkagi süü ka meil endal. Tellijana oleme öelnud, et lähemegi riigitee maale oma taristu ehitusega, samas jättes oma maa kasutamata. Kui sai selgeks, et riik meid oma maa peale ei lase ja ütles, et kasutage ära oma ressurss, siis oleksime pidanud kohe reageerima. Tänase päevani on see meil teostamata.

Kokk: Minu teada seda infot vallale ei antud. Riik on selliseid lahendusi teinud. Me teame Eestis neid teid küll, kus tullakse riigitee äärde välja. Kui me projekteerisime paar aastat tagasi, siis seda infot ei tulnud.

Toomet: Just, see tuli septembri alguses. Põhjus oli selles, et oma maa on osaliselt kasutamata. 1/3 teest on praegu lahenduseta. 2/3 teeosast on täiesti abikõlbulik nii riigimaantee osas kui ka vajaduspõhiselt. Tallinna maanteelt kuni esimese ristmikuni, uuselamupiirkonnani on aktsept täitsa olemas. Sealt edasi tuleb projekt kohandada ja viia kooskõlla. Ega vägikaika vedamine riigiga meid rohkem edasi vii.

Jaanson: Äkki vahetaks teemat.

Tõnisson: Parkimisvõimalused Alu teel ei ole rahuldavad, eriti hommikutundidel. Kes tulevad kaugemalt, pargivad polikliinikusse või perearstikeskusse minnes oma autosid juba kiriku juurde. Kas seal on mingi lahendus tulemas?

Jaanson: Täisparkla on sinna planeeritud, tegelikult ei ole parklaosa eraldi planeerimine mingi kunsttükk, aga see on praegu laualt maas.

Toomet: See on praegu veel haigla kinnistu.

Jaanson: Haiglaga tuleb rääkida. Kui see probleem on täna püsti, tuleb see parkla ära ehitada, kui meil muud vaadet sinna praegu ei ole.

Kokk: Ma ootaks ära silla valmimise. Teame, et riigimajas tehti ka üks parkla. Kui sild valmis saab, saame hinnata, kas läheb paremaks. Praegu ei saa Karmani parklast normaalselt haigla juurde minna.

Jaanson: Selles mõttes on parkla mõistlik, et perearstide sinna viimine kasvatas väga olulisel määral parkimisnõudlust. Karmani parkla seda ei lahenda.
Kui teemat muuta, siis hetkel on vallas käsil üldplaneeringu koostamine, see tehakse pikemaks kui viis aastat. Eelmisel neljal aastal tõstsime lauale, et meil peaks olema inimene, kes veaks innovatsiooni, ettevõtlust ja avalikku suhtlust. Meil on täna see inimene, abivallavanem Rain Terras tööle võetud.
Tegelikult võiks avalikkust rohkem teavitada, vallaleht seda sel määral ei suuda. Meil on väga palju suuri objekte töös. Kuusiku lennuväljale on kirjutatud suur projekt, minu meelest saanud positiivse tagasiside. Siis veab Terras spaa küsitlust ja kontseptsiooni. Laiemalt ei ole see ainult spaa, vaid terve ühe sektori võimalus kasvada, areneda.

Kokk: Räägime positiivsetest asjadest veel. Jalgpallihall on väga oluline ja suur asi, mis on tehtud, ja see on aastaid, erinevate koalitsioonide ajal töös olnud. Kaiu kooli kallinemine on olnud väga suur, aga täna on ta töös, meie oma ettevõtjad ehitavad ja usun, et see saab olema hea ja selge sõnum kogukonnale, et kõiki piirkondi arendatakse. Tegelikult ka Juuru kooli investeering läks oluliselt kallimaks, aga jällegi piirkonnale väga oluline objekt.

Õunapuu: Kas Juurus ja Kaius kooli ikka lapsi jätkub?

Kokk: Vaata, see on selles mõttes väga hea küsimus, et kui vaataksime ainult ühte või teist aastat, mis parajasti on, siis me ei saa pikka planeeringut teha. Mõni aasta tagasi oli väga suur surve, et hoiame kulusid kokku ja paneme Lipa lasteaia kinni. Lipa lasteaed on täna täis, oleks kohti juurde vaja. Aastaid on meil räägitud – ja siin olen ma küll natuke pahane – puhtalt arvude pealt, kuidas Raplas on lasteaiakohtadega kõik väga hästi. Seda räägiti 4-5 aastat. Volikogus küsiti kordi ja kordi, kas olete päris kindlad, et meil ikkagi on kohti, sest me ei ole ju planeerinud uut lasteaeda. Öeldi, et kui me vaatame Excelist Rapla sünni- ja surmaandmeid, siis on kõik hästi. Täna oleme olukorras, kus lasteaiakohti on kõvasti puudu.

Õunapuu: Kas see ei ole ukrainlastega seotud?

Kokk: See ei ole üldse ukrainlastega seotud. Aga Harrile vastates, ma ei oska öelda, kas täna on [Juurus-Kaius] lapsi piisavalt, aga me töötame selle nimel, et oleks. Ja kui vaatame, siis Harjumaalt on surve välja tulla. Rapla maakond on muutunud atraktiivseks keskuseks. Ma olen positiivne, arvan, et need ei ole valeotsused.
Kui veel lasteaiakohtadest rääkida, siis kui aastaid tagasi Kaiut planeeriti, tehti ta tegelikult jälle väiksem, kui vaja oleks. Täna oleme olukorras, et kui ühel päeval lähme Kaiu kooli-lasteaeda avama, on tegelikult rühmajagu lapsi juba ukse taga. Minule oli see jälle päris suur üllatus. Me eeldame, et ametnikud ja komisjonide liikmed teevad oma tööd ja täna tuli välja, et juba oleme Kaiu lasteaia poole liiga väikese ehitanud.

Toomet: See ongi regionaalpoliitiline otsus, et me peame keskusest kaugemad piirkonnad niimoodi tugevdama ja hoidma nende võimekust, et nad suudavad anda haridust ja luua kultuurielu piirkondlikul tasandil. Ka Kabalale tuleb selge lahendus anda. See, kas täna on kõikide lasteaia- ja koolikohtade jaoks lapsed olemas, ei olegi nii primaarne, aga teenus, mida saame osutada kohapealsetele inimestele, on väga oluline.

Kokk: Kui lasteaiakohti pole, pole mõtet eeldada, et noored pered valda elama tulevad. Kui lapsi pole kuskile panna, tööle minna ei saa, peavad nad vaatama teise koha.

Jaanson: Kaks aastat tagasi panime ühele lasteaiale lisaks konteineri. Sel aastal avasime ühe rühma keskraamatukogus.

Tõnisson: Ja võtsite ära raamatukogu ruumid.

Jaanson: Noh, ütleme ajutiselt. Viimase paari aastaga on Raplasse juurde tulnud 100 korterit. Täna on planeeringuprotsess selles faasis, kus on kindel arendaja taga veel 100 korteril. Igal juhul on surve selline, et peame tegema 4-6 rühmaga lasteaia. Me peame julgema seda teha, sest kui me seda ei tee, mõni asi võib-olla kiilub kinni. Meil pole lapsi kuhugi panna ja arendajad on ka fakti ees, et ei saa müüa või arendada. Samas peame neile panema ka mingisuguse koormatise, sest me ei suuda kõike [taristut] ise välja ehitada.
Samas, vaadates eelarvet, ega meil väga midagi kiita ole. Oleme endale väga ambitsioonikaid eesmärke pannud. Me peame staadionit ehitama, muusikakooli.

Kokk: Keskväljakut.

Tõnisson: Sellega seoses tahaks küsida, miks on nii suurelt esile tõstetud spaaprojekt. Suurte veekeskuste kuldaeg Eestis on möödas. On palju olulisemaid asju, lasteaiad, staadion, mis on ligi 50 aastat jutuks olnud…

Õunapuu: Kui Rapla teeb oma spaa valmis, tuleb Valtu kinni panna.

Toomet: Ei tule.

Kokk: Ärme jää kinni spaasse. Räägime sellest, et Rapla valda on vaja luua normaalsed võimalused meie lastele ujumisõppe läbiviimiseks. Ega see laste vedamine ole ka mingi hea lahendus. Seda projekti, võimalikku saunakeskust ja ujulat, ei rahastata valla eelarvest. Peame leidma maa-ala, kuhu see ehitada, ja tegema hanke võimaliku operaatori ja ehitaja leidmiseks. Valla huvi on pakkuda oma inimestele ja lastele ujumishariduse võimalust – see oleks teenus, mida ostaksime ettevõtjalt.
Raplas pole tegelikult ööbimiskohti. Korvpallientusiastid räägivad, et kui teised satsid käivad külas, siis otsitakse ööbimisvõimalust Pärnus, Tallinnas. Jalgpallivõistkondi pole kuskile majutada. Selle all kannatab toitlustus jne.
Arutelu pole varem nii kaugele jõudnud. Me ei tööta iseenese tarkusest, vaid Eesti tippudega, kes on spaasid ehitanud ja opereerinud. Tuleb leida lahendus, mis köidaks nii ettevõtjat siia tulema kui ka inimesi üle kogu Eesti. Rapla on väga hea potentsiaaliga koht. Vallas on inimesi piisavalt. Mina ütlen, et see projekt pole kindlasti mitte halb. Rapla huvi ei ole mitte mingil juhul, et Valtu kinni läheks. Rapla ei pakuks neid teenuseid, nagu Valtus on erinevad lastelaagrid, ujumislaagrid. Meie huvi on, et Valtu jääks kindlasti alles.

Toomet: Vaatame Raplat kui maakonnakeskust. Kui räägime transpordisõlmest, hariduskeskusest, peame vaatama maakonna teenindust tervikuna. Üks osa sellest on veekeskuse arendamine ja majutusvõimaluste loomine. Selleks, et tugevdada maakonda tervikuna, peame Raplas vaatama suuremat pilti.

Jaanson: Eile olin ühes töörühmas, kus tutvustati Võru spaad. See on 10 hektaril, meeletult laiapõhjaline: kinod, kaubanduskeskused, noortekeskus, saunad, isegi jäähall. Initsiatiiv on ettevõtjate käes. Ettevõtjad tahavad teha sellise ala Võru linna arenguks. See elukeskkond, ruum on tervik. Üks toetab teist, siis ta hakkab elama. Peame natuke suuremalt mõtlema.

Õunapuu: Koalitsioon räägib ilusat juttu ja meeldiv on kuulata. Mind teeb murelikuks, et opositsiooni esindaja on vait.

Mutli: Las kiidavad ennast. Teoorias olen 90% nõus, aga mitte miski ei muutu, kui me ei saa juhtimist korda. See on täna kõige suurem probleem. Aastaga oleme suutnud vallamajas tekitada sellise kaose, et ma ei kujuta ette, kas järgmise aastaga saab selle korda. See juhtimismudel erineb väga palju sellest, mis oli eelmisel neljal aastal. Meie usaldasime vallavalitsust, me usaldasime vallavanemat ja proovisime võimalikult vähe nende töösse sekkuda.
Täna ma näen, et vallavanem ei ole see… Kui me ütleme, et kala hakkab mädanema peast, siis vallavanem ei ole pea, pea on koalitsiooninõukogu laua taga, ei ole tal vallavanema usaldust võib-olla ja vallavanemal ei ole selgelt usaldust oma meeskonna vastu.
Kuidas need protsessid seal toimuvad, ma ei tea, aga mulle vähemalt tundub, loen ka protokolle vahel, et vallavalitsuse otsustest palju olulisemad on koalitsiooninõukogu otsused. Kui see juhtimismudel jätkub, siis mina kardan, et suur osa siin kõlanud ilusast jutust jääbki teooriaks.
Kui ei ole usaldust, siis jäämegi sadade eurode päästmiseks maksma tuhandeid eurosid. Nagu praegu on Aasa ja Mahlamäe tänavaga. Ma ei vaidle kõigi nende sildade, hooldekodude, Kaiudega. Loomulikult, igal pool on probleemid. Ega ei ole mitte kunagi olnud ühtegi objekti, mis ei ole problemaatiline, kus ei teki kallinemist, kus ei teki vaidlusi. Siis istutakse kokku ja leitakse lahendused. Täna on siin juristid omavahel. Nemad teenivad ja vallarahvas kaotab. See on uus käik, see juristide osakaal on ikka väga suureks läinud.

Kokk: Kõigil on oma arvamus, me näeme asju erinevalt. Ma üldse ei vaidle, et see, mis siin toimunud on, on väga häbiväärne ja halb.

Mutli: Võime protsessi vahel õigustada, aga kui tulemus on selline… Eraettevõtluses ei ole protsess väga oluline, oluline on tulemus. Täna räägime Aasa ja Mahlamäe puhul hästi palju protsessist.

Kokk: Peame rääkima protsessist. Me oleme astunud suuri samme, et ettevalmistuse kvaliteet oleks parem. Mõnda aega tagasi käisin Paides vaatamas suurt E-piima kombinaati, mis on valmimas. Muidugi, need ei ole võrreldavad asjad, see on 100-miljoniline objekt. Nad rõhutasid seda, et on aastaid teinud tööd, et ettevalmistus oleks tehtud nii kvaliteetselt, et kui ehitus pihta hakkab, ei hakkaks ettevõtjad alt ära hüppama.
Meil on see pool olnud nõrk. Peame oma hanked ette valmistama. Kui me nüüd nende hangetega, mis me oleme alustanud või alustame lähitulevikus, oleme sama reha otsas, ei ole mul midagi öelda. Täna teeme tööd selleks, et teeksime ka eeltööd kvaliteetsemalt, kuni sinnamaani välja, et me akteeriksime objekte etappidena. Mitte nii, et me komplektina võtame selle objekti vastu, ei ole vahepealset kontrolli. Me ei saa suruda vallavanemat tegema õigusvastaseid otsuseid selleks, et töö tehtud saaks.

Jaanson: Kui mind esimene kord Mahlamäe osas kaasati, siis küsisin ehitusjärelevalve käest, see oli valla poolt võetud järelevalve, millega te tegelete. Te ei nõusta absoluutselt valda, ja nad ei tee seda siiamaani.

Mutli: Jäta nüüd. Ma võtsin Amphorast välja selle kirjavahetuse. Tellitud järelevalve ju soovitas, et katsuge kokku leppida lisarahas, mis oli vist 15 000 mõlema objekti peale. Abivallavanem samamoodi. Me ei tea, kas see oleks olnud viimane, aga asi oleks liikunud edasi. Palju kaugemal oleksime olnud. Lõppkokkuvõttes jõuame septembri keskel sinnamaale, kus vald möönab, et aktsepteerib kõiki lisandunud töid. Kolm kuud lihtsalt jaurame, kaotame raha, aega, siis lõpuks aktsepteerime kõiki töid.

Kokk: Alar, sellega on see lugu, et kui sa näpuga kellegi peale näitad, võib juhtuda, et kolm sõrme näitavad samal ajal sinu poole tagasi. Ma kujutan ette, et sina 2012. aastal, kui sa seal Selveri ümbruses nende teede asja ajasid, sa olid vallavanem siis, tegid seda heas usus, et me täna ei peaks menetlema mitmesajatuhandelisi vaidlusi. Sa ei teinud seda ju pahatahtlikult, aga asjad on nii läinud.

Mutli: Me läksime vaidlusse ja vallavanema seletused ongi selle vaidluse üks pool.

Õunapuu: Usalduse küsimus on kindlasti üks tähtsamaid. Praegu ei ole vallas kellegi vahel mingit usaldust. See on asi, mis tuleb tagasi. Endistel vallavanematel peaks olema teada, et neid päris häid ja kõige paremaid spetsialiste ametnikeks võtta on Raplas väga raske. Meie parimad pead on Tallinnas ja neid on siia väga raske tagasi tuua, sest siin ei ole stiimulit. Kuidas seda teha, see sõltub koalitsiooni kolmest mehest ja sellest, kelle te panite seda täitma. Te vastutate selle eest, mis toimub täna ja mis toimus mõned päevad tagasi. Mina olin koosolekul, kus ütlesin Kallele, et tulge koalitsioonist ära. Nad ei kuulanud.

Toomet: Viis aastat tagasi ühinesime mitme erineva omavalitsusega, moodustasime uue valla. Tegelikult on see väga suur muutus struktuuris ja ametnike põhifunktsioonides. Me läksime selle peale üle, kus iga ametnik vastutab oma valdkonna eest. Enam ei olnud nn hübriide, vaid olid konkreetsed valdkonnad. See oli mõistlik, teenuse osutamine on muutunud paremaks. Küsimus on, kuidas me suudaksime seda paremini kokku liimida. See kvaliteet sõltub meeskonnast, usaldusest, aga selle nimel peame edasi töötama.

Kokk: Usaldus on loomulikult väga oluline ja see tuleks saavutada, aga ma ei näe seda nii traagilisena. Ükskõik, mis eluala me vaatame, kus juhid muutuvad, ka eraettevõtetes, osa inimesi, kes ei lähe sellega kaasa, vahetuvad. Väga tore on öelda, et juht ei tohiks kedagi välja vahetada. Siis ei tule ka muutused. Muutusi on vaja. Juhid peavad vajadusel tegema ka kaadrimuudatusi.

Mutli: Olen 100% nõus, et igal juhil peab olema oma meeskond, aga juhil peab olema ka oskus lõpetada töösuhteid normaalselt. Seda täna ei ole. Kui neid lihtlabaseid oskusi ei ole, siis minul tekib kahtlus juhi tegevuses. Mitte et ma ise hea juht olen.