Peaminister Kaja Kallas tegi teisipäeval, 13. detsembril visiidi Raplasse, et tutvuda Rapla riigimajaga ning kohtuda seal töötavate ametnike ja kohalike ettevõtjatega. Kallase ettekande käigus kerkisid enim esile sõjalise ja energiaalase julgeoleku küsimused. Põhisõnumina tõi peaminister välja, et eesootav talv tuleb raske ning inimesed peavad elektrit kokku hoidma.
Kaja Kallas külastas Rapla riigimaja esimest korda. Vahetult enne oma ettekannet käis ta läbi ka jõululaadalt riigimaja teisel korrusel. Kallas tegi oma ettekande Rapla riigimaja suures saalis, kus teda kuulas saalitäis rahvast, kuigi leidus ka tühje istekohti. Palju tähelepanu pööras Kallas elektrikatkestuste teemale. Ta kordas üle, mida on öelnud varemgi, et elektrit on turul praegu varasemast vähem.
“Me peame elektrit kokku hoidma,” sõnas peaminister ja loetles põhjuseid, miks turul on praegu vähem elektrit. Näiteks see, et Soome ja Rootsi tuumajaamad on rivist väljas. Sama lugu on ka Auvere elektrijaamaga. “Võib-olla kõiki jõulutulesid sel aastal põlema ei peaks panema,” ütles ta. Samuti viitas ta ühele uuringule, mille kohaselt tuleks igaühel kokku hoida kaks protsenti oma elektritarbimisest, et vähendada elektrikatkestuste tõenäosust viis korda.
Oma ettekandes pööras ta tähelepanu ka sellele, mis toimus eelmisel ja käesoleval nädalal Saaremaal seoses Eestit laastanud tormiga. Kallas raputas sealjuures tuhka pähe Elektrilevile, sest nemad ei ole piisavalt kiiresti elektrivarustust taastanud.
Ukraina sõja kohta ütles Kallas, et ukrainlased võitlevad ka meie eest. “Nii kaua kui Venemaa on seotud sõjaga Ukrainas, ta kellelegi teisele kallale ei tungi. See on täiesti selge,” sõnas peaminister. Samal ajal käib töö ka selle nimel, et kasutada Venemaa oligarhide külmutatud vara Ukraina ülesehitamiseks. Selleks peavad kõik juriidilised alused olema paigas, et neid võimalusi rakendada.
Üks julgeolekuküsimus on ka eestikeelsele haridusele üleminek. Kallas avaldas head meelt, et Riigikogus sai vastu võetud seadus, mille kohaselt minnakse täielikult üle eestikeelsele haridusele 2024. aastal.
Küsimustevooruga tegi algust Kehtna vallavanem Tanel Viks. Tema küsimus puudutas kohalike omavalitsuste rahastamist ja õpetajate palgatõusu. Viks ütles, et kokku võib hoida nii palju kui võimalik, aga lõppude lõpuks ei saa kivist vett välja pigistada. Kaja Kallase vastus jäi poliitiliselt neutraalseks, kui ta ütles, et riigi rahakott ei ole põhjatu ja lõpuks on küsimus kohalike omavalitsuste prioriteetides.
Veel kerkis üles Rail Balticu raudteetrassi rajamine. Küsimus puudutas seda, kas raudtee saab lõpuks valmis või mitte. Kaja Kallas ütles, et seda raudteed on kindlasti vaja ning hiljutisel Balti peaministrite kokkusaamisel kerkis see teema samuti fookusesse. Kallas ütles, et raudteetrassi rajamisega minnakse kindlasti edasi. Veel uuris Tanel Viks siseturvalisuse kohta ning ütles, et viimastel aegadel on see küsimus jäänud vaeslapse rolli. Kaja Kallas kiitis selle peale kriisikomisjone, mis kogu Eesti on tööle hakanud. “Ka meie saame valitsuses nendelt tagasisidet,” sõnas ta.
Ettevõtja Siiri Tamm küsis energiakulude kohta. Küsimus puudutas ettevõtteid, kes oma kaupa ekspordivad. Kuidas tagada Eesti tootjate konkurentsivõime, kui meie naaberriikides on elekter odavam ja seega on ka lõpptoode soodsam? Kallas tõdes, et olukord on keeruline. Ta käis välja mõttemängu, et ettevõtjad tulevad laua taha kokku ning lepivad omavahel kokku, kuidas jagada toetustena välja miljon eurot. “Garanteerin teile, et kui mõelda välja mingid kriteeriumid, siis need, kes toetust saavad, ütlevad, et seda on liiga vähe, ja need, kes toetust ei saa, ütlevad, et valed saavad,” rääkis Kallas.
Tema ettekanne Rapla riigimajas kestis kokku kaks tundi. Esmalt oli tunni aja pikkune kohtumine ametnikega ja seejärel sama pikalt ettevõtjatega. Teine pool kokkusaamisest kulges rohkem aruteluformaadis ning siis oli ka kuulajaid tunduvalt vähem.
