Eelmisel teisipäeval, 13. detsembril oli Raplas peaminister Kaja Kallas. Pärast kohtumist riigiametnike ja kohalike ettevõtjatega riigimajas leidis ta aega tulla Raplamaa Sõnumite toimetusse ning anda intervjuu.
Mulle tundub, et Eesti on üsna ohtlikul teel n-ö Kreekat tegema, vaadates toetuste kasvu riigieelarves. Millise pilguga teie peaministrina seda riigieelarvet vaatate, mis praeguse valitsuskoalitsiooniga on sündinud?
Esiteks on meil ikkagi pikk plaan paigas ja see on see, et nelja aastaga saame eelarve tasakaalu. Tõsi ta on, et praegu on lihtsalt väga keerulised ajad ja sellised toetused nagu energiatoetused on lihtsalt olnud vajalikud, et aidata raskeid aegu üle elada. Ma ei kujuta ette, et oleksime läinud hetkel eelarvet kärpima, aga jah, minu ideaal on ikkagi see, et meil on tulud ja kulud tasakaalus. Me ei saa elada kuidagi üle oma võimete ja pikaajaliselt me ju tahamegi tasakaalu saada.
Väga suure osa moodustavad riigieelarvest igasugused muud toetused.
Jah, aga kui vaadata sinna sisse, siis muidugi on üks osa tõesti sellised toetused, mis ongi toetused. Aga selle nime alla lähevad ka kõikvõimalikud nt kõrghariduse või investeeringutoetused, mis sisuliselt ei ole mitte toetused, vaid ikkagi arendavad seda valdkonda edasi ja loodetavasti toovad ka tagasi läbi selle, et meil on targem majandus. Nende osakaal on ka päris suur, nii et päris nii mustvalgelt võtta ka ei saa.
Me räägime kliimamuutustest, rohepöörde vajalikkusest. See kõik eeldab seda, et inimesed peavad oma tarbimisharjumusi muutma. Mulle tundub, et väga suur osa ei ole selleks valmis ja poliitikud kasutavad seda ära. Valimistel antakse hääl sellele, kes ütleb, et midagi ei muutu, jätkame samas vaimus.
Kui ajalugu vaadata, siis on olnud igasuguseid pöördeid. Ilmselt keegi ei taha muutusi, aga ka Eesti on teinud väga palju erinevaid pöördeid. Kasvõi see, et Nõukogude Liidust pöördusime iseseisvaks riigiks. Me pöördusime sotsialismist kapitalismi, turumajandusse. Väga paljud said ju pihta ja paljud ei oleks tahtnud seda muudatust teha. Või siis muutus Venemaa-orientatsioonilt Lääne-orientatsioonile. Näiteks Valgevene ja Ukraina seda pööret ei teinud ja täna maksavad nad selle eest väga kõrget hinda.
Iga pöördega on nii, et mida varem sa selle teed, seda valutumalt see läheb. Hea näide on eestikeelsele haridusele üleminek, mida ei ole 30 aastat tehtud ja seetõttu on seda praegu väga palju raskem teha, aga teha ta tuleb.
Rohepöördega on natuke sama. Me tahame sama heaolu, aga selliselt, et teeme loodusele vähem haiget. Ja lõpuks tulevad igasugused välised survetegurid, mis hakkavad seda mõjutama. Näiteks kasvõi ettevõtluse poole pealt. Juba ütlevad finantseerimisasutused, et keskkonda saastavatele tehnoloogiatele või tootmistele on [laenu]raha niipalju kallim, ehk siis turg juba suunab sinnapoole.
