spot_img
-2.3 C
Rapla
Esmaspäev, 6 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
ArtikkelSisuturundusRail Balticu põhitrassi ehitamine saab alguse Rapla maakonnast

Rail Balticu põhitrassi ehitamine saab alguse Rapla maakonnast

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta jooksul, kuid juba täna käib mitme raudteed ületava rajatise ehitamine. Soovime, et oleksite kursis, mida raudtee tööprojekti koostamine endast kujutab ja milliseid tegevusi seoses sellega piirkonnas läbi viiakse.

Ehitustööd
Rail Balticu raudtee põhitrassi ehitamist alustatakse Kohila vallast. Harju maakonna ja Rapla maakonna piirist kuni Sihi teeni kulgev ehituslõik on 9,4 km pikk. Rajatava muldkeha laius on kuni 14 meetrit ning hanke õnnestumise korral plaanitakse ehitustöödega alustada 2023. aasta sügisel.
Lisaks raudtee põhitrassi muldkeha rajamisele kuuluvad lõigul ehitamisele ka erinevad rajatised. Nende hulgas Kohila ökodukt, Sihi tee kergliiklustunnel, hooldus- ja juurdepääsuteed, samuti üle 4 kilomeetri müratõkkeseinu. Vastavalt põhiprojektile tuleb raudteemuldesse antud lõigul ehitada ka 11 läbipääsu väikeloomadele.
Suurima seotud projektina lisandub lõigus Kohila liiklussõlm, mis tähendab ehitajale 5 viadukti rajamist. Põhitrassi ehitamisega alustatakse ettevalmistusi ka Rail Balticu Kohila kohaliku peatuse rajamiseks. Harju-Rapla maakonna piirist Kohila vallas asuva Sihi teeni ulatuva raudteelõigu ehitamiseks välja kuulutatud hankele oodatakse pakkumisi 2023. aasta 9. märtsini. Eeldatav maksumus on 72 miljonit eurot.
„Kahtlemata on põhitrassi raudteekehandi esimese ehitushanke väljakuulutamise näol tegemist märgilise sammuga, mille nimel kogu Rail Balticu meeskond pingutanud on. Esimesel ehitusse mineval lõigul on tänavu juba valmis saanud ka Tagadi tee viadukt, Loone ökodukt ja Künka tee viadukt. Ootame nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ehitusettevõtjate aktiivset osalemist,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Rapla maakonnas jätkuvad Rail Balticu raudtee põhitrassi ristumiste ehitustööd. Kui käesoleva aasta sees on saanud valmis Künka tee viadukt, Loone ökodukt, Tagadi viadukt ja Urge ökodukt ning lõplikku valmimist haljastustööde näol ootab Kalevi ökodukt, siis aasta lõpus on juba alustatud ka järgmiste Rail Balticu rajatiste ehitustöödega. Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel on GRK Infra AS juba alustanud Kehtna-Põlma tee viadukti ehitusega. Jaanuari lõpuks oodatakse pakkumisi Hagudi-Kodila teeviadukti ehitushankele, selle eeldatud maksumuseks on arvestatud 2,77 miljonit eurot. Hange on välja kuulutatud ka teeviadukti naabruses kõrgepinge õhuliinide ristumiste ümberehituseks. TREV-2 Grupp AS alustab ka Sikeldi viadukti (Varbola tee) ehitustöödega, mille valmimise tähtaeg on planeeritud 2024. aasta juuni lõpuks. Objekti maksumus on 2 289 936,00 € + KM.
Ehitusleping on sõlmitud ka AS-ga TREF Nord Selja ökodukti ehitamiseks. Veel sel aastal loodetakse lepinguni jõuda Seli – Koigi – Alu viadukti ehitamiseks.

Kohalikud peatused
Kohalik rongiliiklus annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse. Kavakohaselt saab Eesti trassiosal olema lisaks rahvusvahelistele reisiterminalidele kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale. Raplamaa kohalike peatuste detailplaneeringute koostaja Skepast& Puhkim OÜ on iga peatuse kohta koostanud detailplaneeringu algatamise ettepaneku dokumentatsiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguks vajaliku sisendteabe.
Kõikide Raplamaa kohalike peatuste detailplaneeringud on kohalike omavalitsuste poolt algatatud. Kohila ja Rapla peatuskohtade teenindavate rajatiste kohta on detailplaneeringute eskiislahendused koostamisel. Järvakandi jaama osas toimus juunis eskiislahenduse avalik väljapanek, millele tagasisidet ei laekunud. Novarc Group AS-i poolt on Raplamaa kohalike peatuste projekteerimise raames valminud eskiislahendused. Ooteplatvormide ja tüüpsete jaamahoonete osas on käimas eelprojekti koostamine.

Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt raudtee põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks eraomandist 349 maatükki. 2022. aasta detsembri keskpaiga seisuga on neist raudtee ehitamiseks omandatud 208 maatükki. Riigimaid ja munitsipaalmaid on Rapla maakonnas kokku vaja omandada 74 maatükki ning tänaseks on neist omandatud 32. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet. Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes saab Rapla maakonnas ühendust võtta:

Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]
Ingrid Lai, Rail Baltic Estonia keskkonna vanemspetsialist – [email protected]
Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]

Rail Baltic Estonia tööpere soovib kõigile Raplamaa elanikele rahulikku aasta lõppu ja tegusat uue algust!

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused