spot_img
1.6 C
Rapla
Pühapäev, 29 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
LisalehtKoduloolane: Keskrahvamajade tegevusest 1945. aastal

Koduloolane: Keskrahvamajade tegevusest 1945. aastal

Eelmise aasta Koduloolases oli kirjutiste sari sõjajärgsetest raamatukogudest. Sel aastal kajastab Koduloolane rahvamajade tegevust aastatel 1945 – 1955.

1945. aastal kirjutati maakonnalehtedes, et suurimaks kultuuritöö ja poliithariduslikuks keskuseks on rahvamaja ning selle tegevus peab hõlmama laiu rahvamasse ja kasvatama poliitiliselt tublisid ja õigesti mõtlevaid töötajaid. Artiklitest nähtub, et rahvamajad vajasid eelkõige korrastamist ja isetegevusringid tegutsema panemist jne. Inimesed vajasid sõjajärgsetel aastatel meelelahutust, mitte poliithariduslikku õpetust.

Alustati sõja-aastatel  rikutud ja lõhutud Kohila valla keskrahvamaja
ruumide remontimist

1945. aasta augustis ilmunud kirjutises teatatakse, et Kohila keskrahvamaja on armetus olukorras. Sõja ajal oli Kohila rahvamajas laatsaret ja selle tarbeks tehti inetuid ümberehitustöid, hävitati täielikult lava, lõhuti kulissid, varastati lava eesriide üks pool, tarvilik inventar puudus täiesti jne. „Rahvamaja energiline juhataja sm. Tiitsmann on aga kõikjal parandustöödel ise käed külge pannud, mille tulemusena rahvamaja võib nüüd töötada. Kohila paberivabrik aitas muretseda lavale uue eesriide. Valla täitevkomitee abiga sai rahvamaja hea klaveri, kuna vana klaver ei suutnud enam täita kontserdi nõudeid,” kirjutati maakonnalehes Harju Elu. Artiklis teatati veel, et tungivalt vajaks remonti jalutusruumi katus, aga vallal puuduvad selleks ressursid.
Sama aasta oktoobris kirjutati, et Kohila keskrahvamaja on väliselt kena ja jätab vaatajale hea mulje, aga seest pole sugugi meeldiv. „Mustus ja lohakus ning tühjad seinad, kus leidub mõni väikene, äraeksinud pildikene. Loosungid on vanad ja ilmetult mitteköitvad. Kohila valla keskrahvamaja vajab tungivalt remonti ja maitsekaid dekoratsioone.
Rahvamajal on avarad ruumid, mis võiksid soodustada tegevust, kuid rahvamaja nõukokku kuuluv kohalik intelligents ei ole maja tööd õieti suunanud. Kuigi kiita võib näite- ja muusikaringi ning tantsutrupi edukat tegevust, mis näitab huvi kunstilise isetegevuse vastu, pole aga poliitilisel alal midagi ära tehtud. Poliitharidusliku töö soikumine on suureks miinuseks keskrahvamaja töös. Viljavarumise kampaania edukaks läbiviimiseks pole samuti midagi tehtud. Häbiväärselt lohakas on lugemislaud. Vanad ajalehed vedelevad segi uutega,” kirjutati maakonnalehes Harju Elu.
Keskrahvamaja korrastamise vajadusest räägiti juba septembris rahvamaja nõukogu koosolekul, kus otsustati Suure Oktoobrirevolutsiooni 28. aastapäeva pidustuste väärikaks tähistamiseks varakult alustada rahvamaja remontimist ja ümbruse kaunistamist. Remonti vajas eriti lava ja jalutusruum. Rahvamaja nõukogu võttis endale kohustuse talgute korras kaasa aidata rahvamaja korrastamisele, kaasates sellele tööle ka valla kommunistlikke noori. Remonditööd lubati lõpetada 1. oktoobriks. Pärast seda kuupäeva ilmunud kirjutisest selgub, et talgutööga ei jõutud plaanitud töid soovitud ajaks lõpetada. Appi saadeti kohaliku ehitustööde kontori töömehed, et nad teeksid pooleteise nädalaga rahvamajas vajalikud remonditööd ning ehitaksid jalutusruumile uue lae.
7. novembril oli Kohila keskrahvamajas väga rahvarohke pidu, kus osales üle 500 inimese. Kõnele järgnes isetegevuslaste ettekanneterohke kontsert. Meeleolu tõstvalt mõjus ka nägusalt dekoreeritud saal.

Rapla valla keskrahvamaja – parim kultuurielu keskus Harjumaal

Maakonnaleht Harju Elu teatas 1945. aasta märtsis oma lugejatele, et kõige eesrindlikumaks rahvamajaks on Rapla keskrahvamaja, mis pole ainult Harjumaal parimaks nimetatud, mõnikord on isegi arvatud Eesti parimate maa-rahvamajade hulka. „Rapla rahvamaja on nõukogude ajal kujunenud kohaliku kui ka lähema ümbruskonna kultuurielu keskuseks. Siin on aru saadud rahvamaja tegevuse õigest suunast ja tähtsusest,” kirjutati artikli sissejuhatuses.
Teises artiklis teatati, et Rapla keskrahvamaja üheks tööd pidurdavaks põhjuseks on ruumide kitsikus, sest suurem osa ruumidest on kasutatud muudeks otstarveteks, isegi korteriteks, mille tõttu napib harjutusruume isetegevuse kollektiividel. Kirjutise autor nentis, et täiepingeline töö saab alles siis areneda, kui hoone oma küllaldase ruumikusega täielikult kuulub rahvamajale.
Vaatamata ruumikitsikusele olid rahvamaja töönäitajad head. 1945. aasta esimeses kvartalis oli 30 üritust, neist 22 poliitselgituslikku koosolekut ning tegutses seitse isetegevuskollektiivi. Maakonnalehe ajakirjanik sõitis rongiga Raplasse maakonna parima rahvamaja tegevusega tutvuma.
„Astud maha rongilt ja lühikese jalutuskäigu järel näeb silm suurt, väliselt ilmekat telliskivihoonet – Rapla keskrahvamaja. Põhjendatult nimetatakse seda hoonet Rapla elanikkonna uhkuseks ja auks. Seda ta ka on, see kultuurielu keskus, kus aina keeb elu ja tegevus.
Keskrahvamaja jubib noor, energiline Voldemar Liin. Lühikese ajaga on ta suutnud koondada rahvamaja tegevusse palju noori, õpetajaid ja vanemaid kultuuritegelasi.
Isetegevusringide töö on väga intensiivne. Pea igas ringis ulatub liikmete arv 40 – 50-ni, imestama paneb aga see, miks poliitringis on ainult 15 liiget? Aktiivselt tegutseb laulu-, rahvatantsu-, muusika-, näite-, põllumajandus- ja poliitring. Vanimaks ja kõige paremini väljaarenenud isetegevuse trupiks on lavakunstitrupp (näitejuht Mare Eisbär). Edukalt tegutses rahvatantsutrupp, mille hingeks on juhataja Laine Veinberg, kelle algatusel on loodud veel laulu-, mängu ja tantsuring. Praegune laulukoori koosseis, kohaliku õpetaja Martin Laurimaa juhatusel, töötab samuti edukalt. Puhkpilliorkestril on kaks gruppi. Noorte grupi õpetamise on võtnud enda juhtida Liin, et kasvatada orkestrile uusi mängijaid.
Spordikollektiivil, mis rahvamaja juures töötab, on 36 liiget, kes tegelevad praegu võrkpalli- ja poksiharjutustega.
Igal nädalal esinevad vähemalt ühel korral isetegevusringid ettekannetega arvukale kuulajaskonnale. Paneb imestama, et avar saal, mis mahutab endasse 700 inimest, on alati tulvil. See on üksi juba hea tunnustus kultuuritegelaste tööle.
Kohaliku sõjaväeüksuse poolt toimuvad ülepäeviti kinoetendused, millesse elanikkond suhtub samuti rohke osavõtuga. Pole headest lavaetendustestki raplalasi ilma jäetud, kuna rahvamaja avar saal meelitab sageli rändteatreid peatuma ka Rap­las. Rahvamaja lugemislaud ja punanurk on otstarbekohaselt välja kujundatud. Raadiokuulamispunkti avamine toimub niipea, kui saadakse ametlik luba.”
Novembris ilmunud kirjutises mainiti, et Voldemar Liin ei saa täie tööjõuga rahvamaja juhataja kohuseid täita, kuna valla täitevkomitee abiesimehe ja külanõukogu esimehe ametid nõuavad temalt tubli osa aega mujale. Artikli autor oli arvamusel, et rahvamaja töö on sedavõrd laialdane, et sinna tuleks rakendada täielik tööjõud.”
Üheks paremaks rahvamajaks Läänemaal oli Märjamaa valla keskrahvamaja

„Märjamaa keskrahvamajal on suurepärased ruumid, kus suudeti J. Tiidemanni energilisel ja asjatundlikul tegutsemisel võrdlemisi lühikese aja jooksul luua soodsaid eeldusi edukaks tööks. Rahvamajas on tehtud suur töö – ruumides oli ulatuslik remont, sisustus on üldiselt korralik ja rahvamajas on elektrivalgustus ning on pandud kindel alus kunstilisele isetegevusele. Rahvamajas töötab seitse isetegevusringi, milledest laulukooril on senini olnud kõige suurem edu. Laulukoor koosneb 40 liikmest. Senini valitses meeshäälte põud, kuid nüüd on olukord juba paranenud ja meeshäälte arv on kasvanud 15-le.
Segakoori juhatab Märjamaa mittetäieliku keskkooli direktor Jaan Piliste, kes on kohapeal tuntud hea ja mitmekülgse muusikamehena. Tema abiliseks on valla täitevkomitee sekretär Jüri Algma ja lastesõime juhataja sm. Leetjärv, kes on rahvamaja solistidele kui ka instrumentaalsolistidele klaverisaatja.
Rahvamajas ei piirduta üksi kunstilise isetegevusega, vaid seal töötab ka poliithariduslik ja põllumajanduslik ring. Kolm korda nädalas korraldatakse kinoetendusi ja tantsuõhtuid. Rahvamajas on hea raadio- ja valjuhääldaja,” kirjutati 1945. aasta detsembris maakonnalehes Läänlane.

Harjumaa maakondlik keskrahvamaja Raplas

1945. aasta juunis teatati maakonnalehes Harju Elu, et Rapla keskrahvamaja muudetakse maakondlikuks kultuurimajaks. Edaspidi kirjutati ikkagi Harjumaa keskrahvamajast, mille ülesandeks on maakonna valdade rahvamajade töö suunamine, metoodiline juhendamine, neis esinevate puuduste kõrvaldamine jne. Juulis ilmunud kirjutises tõdeti, et Harjumaa keskrahvamaja pole veel jõudnud näidata oma võimeid, aga sügisest suudab kindlasti täita neid ulatuslikke ülesandeid, mida on maakondlikule keskrahvamajale esitatud.
1946. aasta mais teatati, et maakondlik keskrahvamaja Raplas teeb esimesi edusamme maakonna rahvamajade töö juhtimise alal. Aprilli algul korraldati üldlaulupeo ettevalmistamiseks kaheksa valla segakooride üldproov, mais toimusid kolmepäevased rahvatantsukursused ümbruskonna valdade rahvatantsijatele, juulis oli laulupeo üldproov, kus osalesid koorid, rahvatantsurühmad, orkestrid ja näiteringid. Kirjutis lõpetati kokkuvõttega: „Näib, et Harjumaa keskrahvamaja on üle saamas esinenud puudustest ja kasvava operatiivsusega hakkab täitma oma otseseid ülesandeid – valdade rahvamajade töö suunamist.”

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused