Riina Solman, riigihalduse minister
Eestis on juba pikemat aega probleemiks see, et kui omavalitsus ei taha sobimatut kohanime ära muuta, siis nii ongi ja riik ei saa sundivalt midagi teha. Seetõttu on ikka veel meie avalikus ruumis üksjagu peamiselt punapropaganda vaimu kandvaid kohanimesid, mis on kohatud ning eestlastele ebamugavad ja haigettegevad.
Oleme valitsusega astunud üle olulise lävepaku selle muutmiseks ja riigile vajalike hoobade andmiseks.
Nii nagu meie avalikku ruumi ei sobi eestlastele palju kannatusi põhjustanud sõjakoledustele pühendatud punamonumendid, ei sobi siia ka eesti rahva vastu julmalt tegutsenud inimeste auks määratud kohanimed. Eesti riik väärib seda, et meie ühist ruumi sisustaksid Eesti riiklusest lugu pidavad sümbolid ja tänavanimed. Punamõrtsukate, kelle auks on mitmed tänavanimed Eesti omavalitsustes määratud, mälestamine ja jäädvustamine on enamikule eestlastest valus haav ja piinlik häbiasi.
Loomulikult on parem, kui linnad ja vallad muudavad sobimatud kohanimed ise ära. Ent riigil peavad olema hoovad selleks, kui tegemist on sobimatu kohanimega, mille muutmiseks on riik teinud ettepaneku, kuid mida omavalitsus pole sellele vaatamata muutnud.
Nüüd, pärast mitmeid arutelusid otsustas Vabariigi Valitsus minu ettepanekul algatada kohanimeseaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise, mis selle lünga likvideerib. Seaduse muudatusega määratletakse täpsemalt edasised sammud, kui kohalik omavalitsus ei ole ise muutnud ära Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime, mille kohta on riik talle teinud vastava ettepaneku.
Kui seadus vastu võetakse, on selge, kuidas minnakse edasi, kui omavalitsus mingil põhjusel ei muuda sobimatut kohanime. Muudatusega nähakse ette võimalus võtta vajadusel kohalikult omavalitsuselt kui kohanimemäärajalt üle kohanime muutmise õigus. Riik saaks nime muuta juhul, kui omavalitsus ei ole ministri eelneva ettepaneku põhjal Eesti riigi omariikluse, põhiseadusliku korra püsimise ja iseseisvuse taastamise vastu võidelnud isiku nimelist pühendusnime või muud selgelt Eesti aja- ja kultuurilooga sobimatut kohanime muutnud.
Kohanimeseadus näeb ka praegu ette, et kui ilmneb kohanime sobimatus, on omavalitsus kohustatud algatama kohanime muutmise menetluse 30 päeva jooksul. Kehtiv seadus ei sätesta aga tagajärge, mis saab siis, kui omavalitsus ei ole ministri ettepanekust hoolimata uut kohanime määranud. Eelnõuga kõrvaldatakse õiguslik lünk, kui omavalitsus ei ole seadusevastast olukorda lahendanud.
Minister saab eelnõu järgi olla omavalitsuse asemel kohanimemääraja juhul, kui omavalitsus ei ole ministri asjakohase ettepaneku saamisest arvates kahe kuu jooksul uut seadusele vastavat kohanime määranud. Enne ministri poolt uue kohanime määramist küsitakse eelnõu järgi ka omavalitsuse arvamust ja avalikustatakse uue kohanime määramise eelnõu, mille kohta saavad valla- ja linnaelanikud oma ettepanekuid esitada.
Uue kohanime kehtima hakkamisel tekib omavalitsusel kohustus vahetada välja senised kohanimele viitavad sildid ja viidad. Sellega seotud kulu kaetakse riigieelarvest. Seaduseelnõud menetleb edasi Riigikogu.
Kõigile kriitikutele, kes leiavad, et on palju põletavamaid probleeme, millega tegeleda kui punategelaste tänavanimed: kõige muu põletavaga tegeleb valitsus pidevalt samuti sama põhjalikult. Küsimus on põhimõttes. Kas me soovime, et meie kodus ripuks seinal meie vanavanemad tapnud punalenduri pilt? Ei soovi. Nii on ka avaliku ruumiga meie ümber.
