spot_img
1.6 C
Rapla
Esmaspäev, 30 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
ArtikkelSisuturundusRaplamaal jätkub Rail Balticu rajatiste ehitamine

Raplamaal jätkub Rail Balticu rajatiste ehitamine

Rail Baltic Estonia

2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõppevad tänaste plaanide kohaselt 2023. aasta jooksul, kuid juba täna toimub mitme raudteed ületava rajatise ehitamine ning veel käesoleval aastal tahame alustada Rail Balticu raudtee põhitrassi rajamisega Raplamaal.

Soovime, et oleksite kursis, milliseid tegevusi seoses uue rahvusvahelise raudtee rajamisega Rapla maakonnas läbi viiakse.

Projekteerimine ja ehitustööd

Rail Balticu raudtee põhitrassi ehitamist alustatakse Raplamaal Kohila vallast 2023. aasta sügisel.

Põhitrassi ehitamisega seotud Kohila liiklussõlme projekteerimiseks väljastati projekteerimistingimused 2022. aasta alguses. Liiklussõlme projekteerimisega lahendatakse Härjaoja, Urge ja Salutaguse teede ristumine raudteega ning Salutaguse tee ristumine Tallinna – Rapla – Türi maanteega. Raudtee põhitrassi ja ülejäänud raudteega ristuvate rajatiste projektid on Harju ja Rapla maakonna piirist Mälivereni kulgevas alamlõigus samuti valminud.

Projekteerimise Mälivere – Alu alamlõigus on valminud Seli-Koigi – Alu, Kuku (Hagudi – Kodila) ja Sikeldi (Varbola tee) teeviaduktide põhiprojektid. Raudtee põhiprojektile on teostatud tehniline kontroll ning põhiprojekt on vastu võetud. 2023. aasta III kvartalis on planeeritud esitada raudtee ehitusloa taotlus, sealhulgas olemasoleva 1520 mm raudteetrassi lõikumise osas. Sihi teest Aluni kulgeva 14 km pikkuse põhitrassi lõigu ehitushange kuulutatakse tõenäoliselt välja käesoleval aastal.

Käesoleva aasta septembri lõpus esitatakse Alu – Kärpla alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekt läbivaatuseks. Pärast tehnilist kontrolli korrigeerib projekteerija projekti ning esitab selle lõplikuks vastuvõtmiseks. Lisaks Põlma viadukti põhiprojektile on alamlõigus valminud ka Juula ja Aasu viaduktide põhiprojektid.

Kärpla – Selja alamlõigus tegeletakse raudtee põhiprojekti koostamisega. 2023. aasta I kvartalis on planeeritud alamlõigu raudtee põhitrassi põhiprojekti läbivaatamiseks esitamine. Paralleelselt esitatakse läbivaatuseks alamlõiku jäävate teeviaduktide ja ökoduktide projektid.

Raplamaal käimas olevad ja lähitulevikus ehitusse minevad Rail Balticu rajatised

Kalevi ökodukti ehitusel jätkatakse kevadel viimaste viimistlus- ja haljastustöödega.

Seli-Koigi – Alu viadukti ehitusel tegeleb töövõtja AS TREF Nord ettevalmistavate tegevustega ning töödega planeeritakse alustada sel kevadel.

Sikeldi viadukti ehitusel tegeleb töövõtja TREV-2 Grupp AS ettevalmistavate tegevustega. Töödega planeeritakse alustada aprillis.

Põlma viadukti ehitusel on GRK Infra AS hakanud ehitama viadukti kandekonstruktsiooni.

2,5 km Järvakandi külast edelas, Kehtna vallas asuva Selja ökodukti ehitusel tegeleb töövõtja AS TREF Nord ettevalmistavate tegevustega. Töödega planeeritakse alustada veebruaris.

Ehitushanked on välja kuulutatud Rapla – Varbola riigiteel asuva Alu maanteeviadukti ja Hagudi – Kodila riigiteel asuva maanteeviadukti ehitamiseks.

Kohalikud peatused

Kohalik rongiliiklus annab rahvusvahelisele raudteele laiema kasutusvõimaluse. Kavakohaselt saab Eesti trassiosal olema lisaks rahvusvahelistele reisiterminalidele kaksteist kohalikku peatust. Raudteeäärsete asulate potentsiaal elupiirkonnana kasvab, sest kiire ja tõhus ühistransport toob suurtes keskustes asuvad töökohad kodule lähemale.

Raplamaa kohalike peatuste detailplaneeringute koostaja Skepast&Puhkim OÜ on iga peatuse kohta koostanud detailplaneeringu algatamise ettepaneku dokumentatsiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguks vajaliku sisendteabe, mis esitati eelmise aasta jaanuari lõpus kohalikesse omavalitsustesse. Kõikide Raplamaa kohalike peatuste detailplaneeringud on algatatud. Samuti on kõikide peatuste osas käimas põhilahenduse koostamine. Detailplaneeringute raames viiakse baasuuringutena läbi müra- ja liiklusuuringud, ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud ning koostatakse topogeodeetilised alusplaanid. Tulenevalt Järvakandi jaama asukohast teostatakse ka metsa inventeerimine.

Novarc Group AS-i poolt on Raplamaa kohalike peatuste projekteerimise raames valminud ooteplatvormide ning tüüpsete jaamahoonete ja ooteplatvormidevahelise ülepääsu eelprojektid. Juurdepääsuteede, parklate ja välialade eelprojektide koostamine on käimas.

Keskkonnamõju hindamise avalikustamine ja avalikud arutelud

10. jaanuaril toimus Rapla kultuurikeskuses Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalik arutelu. Kohapeal oli arutelust osa võtmas 18 inimest ning teist samapalju ka internetivahendusel. Projekti ja selle keskkonnamõjude hinnangu tulemusi tutvustasid spetsialistid projekteerimise eest vastutavast ettevõttest RB Rail AS, TTJA-st ja keskkonnamõjude hinnangu koostanud juhtekspert ning projektijuht.

Kohapeale oli tulnud nii kohaliku kogukonna kui ka omavalitsuse esindajaid. Küsimusi esitati muuhulgas Hagudi raba läbimise, Rail Balticu rajamisel rakendatavate müraleevendamise meetmete kohta, aga samuti selle kohta, milline võiks olla uue raudtee mõju tänasele rongiliiklusele ja iseäranis Hagudi peatusele. Kuigi küsimus väljub Rail Balticu KMH pädevusest, on see igati asjakohane ning on suunatud edasi pädevatele ametkondadele. Sisuka arutelu käigus said vastuse mitmed kohalikule kogukonnale olulised küsimused.

Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes saab Rapla maakonnas ühendust võtta:

Arto Lille, Rail Baltic Estonia rajatiste ja põhitrassi vanemprojektijuht – [email protected]

Ingrid Lai, Rail Baltic Estonia keskkonna vanemspetsialist – [email protected]

Rauno Lee, Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuht – [email protected]

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused