Kohalikud elanikud vajutasid Kaitseliidu uuele Rapla keskusele pidurit

Kopramäe elanikud peatasid Kaitseliidu plaani endale Rapla äärelinna uus keskus ehitada. Rapla vald plaanib leida alternatiivseid asukohti.

Kaitseliidu Rapla malev soovib rajada Raplasse uue moodsa staabi- ja tagalakeskuse. Praegu on tegevused ja ruumid erinevates paikades, aga uus keskus võimaldaks kõik ühte kohta kokku tuua. Suvel ütles Kaitseliit välja, et sobiv koht selleks on Sulupere külas, Rapla linna piiril. Potentsiaali nähakse Kopramäe kinnistus, mille üks piirinaabreid on elamurajoon. Lähedusse jääb ka kalmistu.

Otsuse, kas lubada Kaitseliidul kinnistuga tõsisemaid plaane pidada ja detailplaneering algatada või mitte, saab teha Rapla volikogu. Konflikt kohalike elanikega hakkas hõõguma kohe, kui suve hakul vald teavituskirjad Kaitseliidu plaani kohta laiali saatis.

Jaanuaris kutsus vald kokku kõnekoosoleku. Kõik asjast puudutatud inimesed olid oodatud 24. jaanuaril Rapla kultuurikeskusesse. Weinbergi saal jäi selle jaoks veidi kitsakski. Koosolek ise kujunes ootuspäraselt tuliseks. „Ärge tehke seda meile, palun,” ütles üks piirkonna koduomanikest. „Teeme selgeks, et meie jaoks see koht ei sobi. Te leiate uue koha. Tehke uus detailplaneering ja ilus hoone,” oli teine märksa konkreetsem.

Kopramäe asukoht on sobilik

Aga veel enne, kui kohalikele sõna anti, tegi Andres Järve Kaitseliidu planeerimise ja arendamise jaoskonnast ülevaate, kuidas sellise asukohani jõuti. Varem on töölaual olnud mitmeid teisigi asukohti. Üks esimesi oli mõte ehitada kompleks Jürna (Haigru) tänavale. Savine pinnas oleks seal ehituse väga kulukaks teinud. Pealegi tähendaks tupiktänavale ehitamine ka teatud julgeolekuriski.

Pärast seda kaalus Kaitseliit talle endale kuuluvat Lasketiiru maaüksust Iira külas lennuvälja lähedal. Aga staabi- ja tagalakeskus ei ole ainult vormikandjatele ja lepingulistele Kaitseliidu töötajatele. Seal kogunevad nii noorkotkad, kodutütred kui ka naiskodukaitsjad. Kaitseliidu jaoks on seega oluline ligipääsetavus jala või vähemalt ühistranspordiga. Iira küla kinnistu on Raplast kuue kilomeetri kaugusel. Järve sõnul polnud vähemalt viis aastat tagasi ka kuigi head ühistranspordiühendust.

„Me teeme tegevuskeskuse, matame sinna miljoneid, aga kasutajaskonnast märkimisväärne osa ei saa seda kasutada. Ja selleks, et nemad oleksid ka Kaitseliidu tegevusse kaasatud, peaksime jätma taristu, eeskätt õppeklassid ja laoruumid Rapla linna ka,” rääkis Järve. Nii oleks tegevus ikka erinevates kohtades laiali. „See ei tundunud hea mõte,” lisas ta.

Seejärel tulid lauale järgmised kaks kinnistut. Üks Alus, teine kõne all olev Kopramäe kinnistu Raplas. „Meie esimene eelistus sellise keskuse väljaehitamisel on ühineda kohalike kommunikatsioonidega,” ütles Järve. Kaitseliit eelistab ka riigiomandis maad, mille ta saaks endale tasuta. Kõiki tingimusi silmas pidades oli Kopramäe kinnistu sobivaim. See on maantee vahetus läheduses, võimaldades kiiret liikumist. Samas hea ligipääsetavusega ka vabatahtlike jaoks.

„See on eeskätt administratiivhoone. Seal on kontoriruumid staabitöö tagamiseks. Seal on õppeklassid, kus kõik malevlased, kodutütred, naiskodukaitsjad, noorkotkad saavad koos käia ja oma väljaõpet läbi viia. Seal on otse loomulikult varustuse laod ja on maleva rivisõidukite jaoks mõeldud parkla,” selgitas Järve.

Piirkond on magus elukeskkond

Esimesena küsisid elanikud, kus on riskianalüüs. Tuues näiteks Ukraina sõja, pelgavad nad, et ehitatav objekt saab sõjaliseks sihtmärgiks. Järve selgitas omalt poolt, et hirmul pole alust. Tegemist on rahuaja hoonega. Ja kui sõda või suuremahuline kriis peakski puhkema, poleks Rapla maleva keskus arvestatav sihtmärk. Pealegi pakivad kaitseliitlased sõja olukorras oma varustuse kokku ja „lähevad metsa”.

Kaitseliidu esindajad lisasid, et ka Ukraina näitel on näha, et venelane jälgib objekte enne pommitamist, et teha kindlaks, kas rünnak haavab vastast. Mahajäetud kompleksi ründamine seda ei tee.

Kohalikud tõid välja, et kinnistu on samuti savisel pinnasel, juurdepääsuteede ehitamine võib üle jõu kulukaks kujuneda ja on muidki halvendavaid asjaolusid.

Lisaks sellele tõid kohalikud elanikud välja, et tegemist on magusa elukeskkonnaga Raplas. Valla kehtiva üldplaneeringu järgi on piirkond elamurajoon ja kinnistu elamumaa. Inimesed on oma kodud sinna rajanud teadmisega, et naabriks tulevad samuti pereelamud, mitte Kaitseliidu kompleks.

„Kuhu Rapla linnal elamute mõttes areneda on?” küsis üks osalejatest. Viidates Rail Balticu trassile, leidsid kohalikud, et linn areneb just sinnapoole ja äärelinnast võib õige pea juba kesklinn saada.

Kaitseliidul on alternatiive

Nii mõnegi osalenu suust kõlas väljend, et tegemist on küll vajaliku asjaga, aga… kas see peab Rapla tiheasustusalal olema? Nii leidsid paljudki kohalviibijad, et mainitud Iira küla kinnistu on kompleksi jaoks märksa sobilikum koht. Ligipääsetavuse osas arvasid Kopramäe elanikud, et laste sõidutamine ei tohiks probleem olla ja vald võikski Kuusiku kergliiklustee lõpuks välja ehitada.

Kaarti ühiselt uurides jäi kohalikele elanikele silma veel üks paraja suurusega kinnistu Tallinna-Rapla-Türi maantee ääres. Esialgse info põhjal olevat see küll eraomandis, kuid Kopramäe aktiivsed elanikud lubasid ise läbirääkimisi alustada. „Me kogume selle raha kokku ja kingime selle Kaitseliidule,” öeldi koosolekul.

Tark ei torma

Kuna arutlema koguneti Kopramäe kinnistu üle, küsis Järve koosoleku lõpus elanikelt, kas Kaitseliit saaks omalt poolt veel midagi teha, kas õhus on veel mõni vastuseta küsimus.

„Meil ei ole mõtet arutleda nende asjade üle, mida te võite meile pakkuda,” kõlas saalist. „Meil ei ole mõtet üksteise aega raisata,” lisas üks kohalikest, viidates, et kumbki osapool teineteise arvamust ümber ei lükka. „Vald peab täna võtma seisukoha, kas on elanikega või on ta Kaitseliiduga,” ütles ta otse.

Tundub, et selle seisukoha võttis vald üsna kiiresti. Rapla abivallavanem Rain Terras modereeris koosolekut. Selle lõpus toonitas ta taas, et otsuseid veel langetatud ei ole. Laual on Kaitseliidu idee ja koosoleku korraldas vald informatsiooni kogumiseks. „Ärme rutta asjast ette,” rahustas ta Kopramäe kinnistu naabreid.

Selle nädala alguses ütles aga Terras, et vald võtab suuna Kaitseliidule uute alternatiivsete kinnistute leidmiseks. „Vallakodanikel on õigus öelda, mida nad ei sooviks näha,” tõdes Terras. Koosolekul oli üheselt selge, et kohalikud seisavad plaanile vastu. „Tark ei torma,” lisas abivallavanem.