Seekordne korvpalli vestlusõhtu vaatas Rapla korvpalli kõrval ka Eestit tervikuna. Mõtteid jagasid teiste seas Eesti meeste koondise peatreener Jukka Toijala, Eesti naiste korvpalli koondise peatreener Kaspars Majenieks ja mitme korvpalliklubi eestvedajad.
Vestlusõhtu oli jagatud kolmeks osaks. Esimeses osas arutlesid Avis Utilitas Rapla korvpallimeeskonna peatreener Arnel Dedic, Eesti korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala ja naiste rahvuskoondise peatreener Kaspars Majenieks selle üle, mis teeb ühest riigist korvpalliriigi ja kas Eesti võiks seda tiitlit kanda. Vestlust juhtis Ivar Jurtšenko.
„Korvpalliriik on selline, kus inimesed armastavad korvpalli, nad näitavad seda ja räägivad sellest,” andis sellele küsimusele lihtsa vastuse Toijala. Ta näeb, et Eesti täidab seda tingimust. Dedic näeb, et toetus rahvuskoondisele võiks määrata, kas tegemist on korvpalliriigiga. Ta jagas muljeid, kui suur oli Eesti korvpallifännide toetus Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri mängudel Milanos. „Ma ütlesin kohe, et tegemist on korvpalliriigiga,” lisas Arnel.
Lätlane Majenieks vaatas meie lõunanaabreid ja ütles, et Lätis on korvpall esikohal, kuid Leedus on see religioon. Ta näeb, et Eestil on õppimisruumi, seda eriti just naiste korvpalli osas. Ta leiab, et Eestis on üksikud korvpallilinnad ja Rapla kuulub nende hulka.
Esimene vestlusvooru osa võeti kokku lootustega saavutuste osas. Dedic loodab Eesti-Läti korvpalliliigas kuuendat kohta, kuid lisas, et paljugi sõltub sellest, kellega play-off’ides kokku minnakse. Jurtšenko küsimuse peale, kas Eesti meistriliigas loodetakse finaali jõuda, vastas Dedic: „Miks mitte.”
Iga eestlane ei sobi igasse võistkonda
Teises osas avasid korvpalli klubimaailma varjatumaid külgi Rapla Avis Utilitase korvpallimeeskonna mänedžer Jaak Karp, Keila KK meeskonna peatreener Peep Pahv ja TalTechi korvpallimeeskonna mänedžer Raido Ringmets. Räägiti sellest, kuidas mängijaid valitakse ja millistes raamides kohalikud klubid toimetavad.
Esimesena peatuti aga eelseisvate valimiste valguses põgusalt tulevikulootustel. Ükski kõnelejatest riiklikul tasandil rahastuse suurenemise osas lootusi ei hellita. Sponsorite leidmine ei ole kerge ja eeldab väga isiklikku lähenemist.
Lõbusas meeleolus arutlesid mehed ka selle üle, kuidas käib meeskonna komplekteerimine. Jurtšenko viskas õhku mõtte, et käärid ülejäänud maailmaga paistavad iga aastaga suurenevat, kohaliku klubi eelarve ei suuda ülejäänud maailmaga võistelda. Karp tõdes, et nii paistab olevat. Lootus, et koroonakriis pidurdab välismängijate palgataseme kasvu, ei täitunud.
Kõik kolm tõdesid, et eelarve, mille piires otsuseid tehakse, on väike. Ringmets lisas, et paratamatult tähendab see, et tuleb riske võtta. Nii võibki juhtuda, et olenemata põhjalikust taustakontrollist ei täida saabunud välismängija talle seatud lootusi.
Kohalike mängijate osas seab oma piirid jällegi üpris väike turg. Jurtšenko küsis Karbilt, miks tundub, et Rapla jääb Eesti mängijate värbamisega tihtipeale hiljaks. Karp ütles, et talle on viimaste aastate õppimise koht olnud murda veendumus, et peatreener peab iga mängija värbamisega seotud olema. Välismaa treenerid on andnud teadmise, et osa Eesti mängijaid saavad hakkama igas olukorras ja nendega võib lepingu ära sõlmida olenemata sellest, kas peatreener on olemas.
Ta lisas, et meeskonna komplekteerimise mõtteid mõlgutab ta suve algusest peale. Karp kirjeldas värvikalt, kuidas tal on lahti nimekiri kõikidest Eesti koondise kandidaatidest ja teistest mängijatest, kelle vastu neil mingisugunegi huvi võiks olla.
Suve keskpaigaks on selge, et pooled koondise kandidaatidest mängivad välismaal. Allesjäänutest pooled võtab Kalev/Cramo ära. Mingi osa liigub senise klubiga kaasa. Lõpuks polegi justkui kuigi palju valikut.
„Kõik eestlased ikkagi ei sobi igasse võistkonda,” lisas ta. Hea meeskonna loomiseks peavad klappima ka põhimõtted.
Prometey kui väljakutse
Õhtu viimane kolmandik tõi lavale kohalikud korvpallurid koos peatreeneriga ja räägiti korvpallist pigem mängija seisukohast. Rait-Riivo Laane, Derric Woods, Marek Ruut ja Tormi Niits jagasid kuulajatega mõtteid, miks nad korvpalli mängivad.
Mõtteainet tekitas vestlusõhtul küsimus, kas Ukraina tippklubi BC Prometey osalemine Eesti-Läti liigas on hea või halb, teades, kui palju tugevam ta teistest meeskondadest on. Mängijad olid kõik pigem seisukohal, et võimalus sellise taseme mängijatega samal platsil kokku tulla on neile pigem kasuks tulnud isegi siis, kui mäng lõppeb kaotusega. Mõtet toetas ka treener Arnel Dedic.
Vestlusõhtu toimus Rapla korvpallikooli eestvedamisel 22. veebruaril Raplas KuumRuumis.
