Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe eesmärk on vähendada Eesti-sisest ebavõrdsust Kesk-Eesti ettevõtluspiirkonna arendamise kaudu.
Rapla riigimaja võõrustas teisipäeval, 21. veebruaril arenguleppe loomiseks kokku tulnud nõukogu koosolekut. Tegemist oli nõukogu esimese kokkusaamisega, kus otsuseid ei langetatud. Selle asemel kuulati ettekandeid ja loodi sel moel eeldused koostöö tekkeks.
Selles projektis arvestatakse Kesk-Eesti piirkonda neli maakonda: Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Viljandimaa. Teisipäevase ürituse avasõnades ütles riigihalduse minister Riina Solman, et tegemist on pilootprojektiga katsetamaks, milline formaat võiks koostöö puhul toimida. Ennekõike pööratakse tähelepanu ettevõtlusalasele koostööle. Minister rõhutas, et piirkondade erinev areng on meie kõigi ühine murekoht ja selle lahendamiseks kutsutigi piirkondlikud juhid nõukogu liikmeks.
„Harjumaast kaugemale jäävate piirkondade arenguks on vaja teha senisest enam, sest paraku on Eestis regionaalne ebavõrdsus senini suur ning me peame leidma tõhusa viisi selle muutmiseks,“ ütles minister Solman. „Riik on erinevate toetusmeetmete kaudu panustanud Eesti piirkondade arengusse, ent senisest suunast üksnes ei piisa. Ühe uue lahendusena näemegi piirkondlike arengulepete ja nõukogude pilootprojekti, kus riigi, omavalitsuste ja teiste piirkonna ettevõtlike inimeste koostöös pannakse kokku regiooni arenguvajadused ja -suunad. Samuti lepitakse ühiselt kokku, kuidas nende tulemusteni jõuda. Näiteks ühe suunana on laual piirkondliku ettevõtluse arengu toetamine.“
Rahandusministeeriumi esindaja Urmas Kase andis ülevaate Kesk-Eesti demograafilisest ja majanduslikust olukorrast. Tugeva ühisosana tõi ta välja põllumajandussektori ja metsanduse, mis ühendab kõiki nelja maakonda. Teise ettekande tegi Maimu Kelder sihtasutusest Järvamaa. Ta tõi välja, et kõigis neljas maakonnas on ülekaalus ettevõtted, kus töötab vähem kui kümme töötajat. Kõigil neljal maakonnal on see näitaja üle 93 protsendi.
Just Maimu Kelderi ettekanne vaataski kõige rohkem tulevikku. Näiteks tõi ta välja, et juurde tuleks luua kõrgtehnoloogilisi lahendusi. “Meie eesmärk on see, et ettevõtete tööprotsessid on muutunud efektiivsemaks, tehnoloogiamahukamaks ja keskkonnasäästlikumaks,” kõlas tema sõnum.
Rahvusvahelise mõõtme tõid kokkusaamisele OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni esindajad. Ettekannetega esinesid Maria Varinia Michalun ja Alexis Durand. Michalun julgustas oma sõnavõtus nõukogu liikmeid projektiga jätkama. Ta ütles, et isegi kui midagi läheb esialgu valesti, tasub seda võtta õppetunnina. “Küll lõpuks kõik paika loksub,” sõnas ta.
Lootus saada investeeringuid
Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogusse kuulub neliteist liiget. Nende seas on nii omavalitsuste, kõrgkoolide kui ka ettevõtete juhid. Nõukogu esimees on ettevõtja Siiri Tamm, kelle volitused sellel positsioonil kestavad 31. augustini 2023. Lisaks temale kuuluvad Raplamaa esindajatest nõukogusse Kohila vallavolikogu esimees Heiki Hepner ja Rapla vallavanem Gert Villard.
Pikas perspektiivis on eesmärk jõuda ühise Kesk-Eesti arenguleppe valmimiseni. Heiki Hepner ütles, et tema nägemuse kohaselt on arenguleppe eesmärk luua tingimused regionaalse ettevõtluse arenguks. Suur eesmärk on pikas perspektiivis vähendada regionaalseid erinevusi Eesti-siseselt. Ent mis kasu võiks arenguleppe loomine tuua Rapla maakonnale?
“Minu lootus on, et sealtkaudu oleks võimalik saada täiendavaid investeeringuid nii maaelu, haridusmaastiku kui ka teiste valdkondade parandamiseks. Loodetavasti tekivad investeerimisvõimalused nendele, kes soovivad tõepoolest suunata investeeringud väljapoole Harju maakonda,” sõnas Hepner.
Esialgu kartis Hepner enda sõnul, et kogu üritus jääb pelgalt teoreetiliseks, kuid kohapeal see kinnitust ei saanud. Ta kinnitas, et nõukogu töö läheb edasi ning nüüd alles hakkab pihta töö detailidega ning arengulepe peaks valmima 2024. aasta jooksul.
Murekoht on geograafiline jaotus
Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu esimees Siiri Tamm ütles, et teisipäevase üritusega sai asi selgemaks ning tundub, et sellel on jumet. “Kogu see asi on praegu veel uus ja me ei tea, kuhu lõpuks välja jõuame, aga eesmärk on minule igal juhul selge: vähendada ääremaastumist,” rääkis Tamm.
Ühe murekohana tõi ta välja geograafilise jaotuse, sest kõnealused neli maakonda ulatuvad Soome lahe kallastelt kuni Läti piirini. Sellises geograafilises kontekstis ei ole need maakonnad varem koostööd teinud. Samas lisas ta, et on valdkondi, mis puudutavad kõiki nelja maakonda. Näidetena tõi ta välja tööstuse, puiduressursid, põllumajanduse ja elamumajanduse. “Loomulikult on see praegu ainult pilootprojekt, aga me peame ületama väljakutse, et leida ühiseid teemasid ning muuta kogu piirkonda atraktiivsemaks,” ütles Tamm.01
