Kui tänast persooni peaks kirjeldama ühe vanasõnaga, oleks see kindlasti: „Kes palju teeb, see palju jõuab.“ Väga tahaks paralleeli tõmmata ka Hunt Kriimsilma ja tema üheksa ametiga. Tunniajane vestlus Siim Kohariga (36) möödub lennates, sest on, millest rääkida, ja kui ajalimiiti ees poleks, jaguks teemasid ilmselt varahommikuni.
On pühapäeva õhtu ning võtan ette teekonna Kaiu külje alla Kasvandu külasse Hansu tallu. Lisaks külavanem Siimule tervitab mind tema elukaaslane Agnes, kellel on samuti Kaiu kandis olnud väga suur roll piirkonna koordinaatorina ja on praegugi, küll muul moel. Tõele au andes tunneme pererahvaga üksteist juba mõnda aega ning olen nende kodus mitmel korral külaline olnud. Iga kord saabun ja lahkun hea tujuga, sest pererahvas on erakordselt külalislahke, sõbralik ja rõõmsameelne.
Tagasihoidliku eestlasena Siim iseennast oma tegemistega esile ei tõstakski, kuid tunneb, et just kogukondade ja külade eest seismise ja häälekandjaks olemise nimel on intervjuu põhjendatud. Siiski õnnestub mul teda natukene avada ja saan teada, et Siimu juured on ema poolt Raplas Juula külas, isapoolsed aga Keila kandis. Suurema osa nooruspõlvest veetis ta hoopis Adaveres, kus lõpetas põhikooli esimesed seitse klassi. Isa uus töökoht SOS Lasteküla juhatajana viis aga tagasi Keilasse ning põhiharidus kulmineerus lõpuaktusega Saue gümnaasiumis. Tallinna Tööstushariduskeskuses omandas Siim mehhatrooniku eriala, kuid tänaseks on ta viimased seitse aastat tegelenud müügiinseneri tööga Saksa kütteseadmete ettevõttes SKS.
