Veebruari lõpus hääletas Riigikogu relvaseaduse muutmise kasuks, millega lubatakse seni keelatud öösihikud jahinduses. Öösihikute toetajad ütlevad, et sellega muutub efektiivsemaks haiguste kontrolli all hoidmine. Loomakaitsjad küsivad, kas loomade efektiivsem tapmine on eetiline.
Öösihik on relvale kinnitatav seade, mis võimaldab jahimehel kehvades valgustingimustes paremini näha. Eelnõu nende seadustamiseks esitas Riigikogule Isamaa fraktsioon, kuhu kuulub ka Kohila volikogu esimees Heiki Hepner. Ta ütles, et kui jahimehed algul fraktsiooni poole pöördusid, oli kõne all öösihikute laiem kasutamine (ka näiteks nuhtlusisendite ohjamiseks). Arutelude tulemusel otsustati, et selle kasutamine on lubatud vaid teatud eritingimustel ja keskkonnaministri loal. Täna peetakse sellega silmas peamiselt sigade Aafrika katku ohjamist ja seega metssigade küttimist.
Hepner ütleb, et see kõlab küll jõhkralt, aga see on kuluefektiivne viis sigade katku ohjata. Ta lisab, et looma hukkamise seisukohast ei ole öösihiku kasutamine vähem humaanne.
Kui aga küsida, kas see on eetiline, siis Hepner probleemi ei mõista. Ta leiab, et kui oleme ühiskonnana otsustanud katku levikut piirata, siis pole selle saavutamiseks vaja avalikku raha raisata. Teise ekstreemsusesse langedes ütleb ta, et sisuliselt võiksime metssigu ka odade ja vibudega küttida ja võib-olla saavutada sama tulemuse, kuid see poleks mõistlik ressursikasutus. Ta toonitab, et öösihiku kasutamine on erandjuhtum ega ole võrdväärne tavalise jahiga.
Pigem leiab ta, et asjakohasem oleks küsida, kas üldse sigade Aafrika katkuga tegeleda või lasta loodusel oma valikud teha. „Aga kui me juba sekkume, siis teeme seda efektiivselt,” on tema seisukoht.
„Jahimeestel on rida riiklikke kohustusi, eelkõige sigade Aafrika katku tõrjumisel,” rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi juhatusse kuuluv Tiit Tammsaar. Kõrghetkedel on jahimehed küttinud enam kui 70 000 metssiga aastas. „Siga on selline tõbras, et ta ei taha päeval liikuda. Ta tahab õhtul, öösel või hommikul vara liikuda. Tema tabamine ei ole üldse lihtne, kui ajujahti mitte teha. Ajujahi tegemine on omaette küsimus,” rääkis Tammsaar.
Ta leiab, et jahipidamisvahendite osas ei ole Eestis arenguhüpet toimunud. „Jahimees on Eestis sunnitud kasutama arhailisi võtteid,” ütles Tammsaar. Ta tõi välja, et öösihikute kasutamine on piiratud mahus teistes riikides meie ümber lubatud.
Kuidas mõjutab salakütte?
Lisaks eetilistele küsimustele on öösihiku teatud tingimustel lubamine tõstatanud küsimuse, kuidas mõjutab otsus salaküttimist. Kas see ei tee salaküti elu lihtsamaks, sest tema ja seaduskuuleka küti eristamine muutub keerulisemaks? Täpset regulatsiooni, kuidas erilube välja andma hakatakse, veel ei ole.
Hepner aga ei usu, et see salaküttimisele hoogu juurde annaks. Ta ütles, et jahimehed on vastutustundlikud ja tähelepanelikud. Kui keegi hakkab öösel jahti pidama, siis tekitab ta teistes kohe kõrgendatud tähelepanu. Öösihikuga jahtides peab jahimees suutma tõestada, et tal on selleks luba.
Tammsaar tõi paralleeli summutite kasutusele võtmisega, mille osas kardeti samuti salaküttimise kasvu. Statistika seda ei toetanud. Ta on kindel, et ka öösihikud ei innusta seaduskuulekaid jahimehi neid valesti kasutama. Ta lisas, et salaküttimine ei ole jahimeeste seas suur probleem. Ta tõdes, et nii nagu igas muuski valdkonnas, on alati selliseid inimesi, kes reeglitest ei hooli. Enamasti on aga salaküttide puhul tegemist inimestega, kellel pole jahiluba. „Materiaalses mõttes ei ole salaküttimisel praegu sisuliselt mitte mingisugust mõtet,” lisas Tammsaar. Pealegi pole öösihik ka kuigi odav, jäädes umbes tuhande euro ringi.
Ta rääkis Hepneriga sarnaselt, et jahimehed selgitavad enamasti ise salakütid välja ja et ta on ka ise samamoodi kahtlase tegevuse peale käinud teist jahimeest kontrollimas.
Kiirustamine seadustamisel?
Juba Riigikogu istungil tekkis arutelu, kas seadusemuudatust kiirustades vastu ei võeta. „Meenutab natuke nööbi külge pintsaku õmblemist,” ütles istungil Riigikogu liige Toomas Jürgenstein. Parandusettepanek seadustada jahinduses öösihik eelnõu osana tuli alles pärast esimest lugemist 11 Riigikogu liikme poolt. Jürgenstein leidis, et mitmed küsimused on vastamata ja „eelnõu on just nagu natuke tagaukse kaudu sisenemine”.
Temaga vahetas istungil mõtteid Kalle Grünthal. Ta tõi välja, et pärast seakatku levima hakkamist asusid Eesti jahimehed põhimõtteliselt tasuta oma isiklike vahenditega seda piirama, kulutades bensiini, diiselkütust ja kasutades peibutussööta.
„Seakatk tõi kaasa teatavasti väga suured probleemid ka meie koduseakasvatuses. Paljud farmid likvideeriti ning see, et jahimeeste ühise jõupingutusena mitte esimesel aastal, aga kolme kuni nelja aastaga õnnestus sellele piir panna, on just tänu jahimeestele. Ja et see aeg venis selliseks, oli just see põhjus, et metsloomad, sead olid öise eluviisiga, neid oli väga raske tabada,” rääkis Grünthal.
Ka Tammsaar ütles, et öösihikute seadustamist on jahimeeste seas pikalt arutatud. Ta leidis, et arengutega tuleks kaasa minna.
