Imeline ja imelik ilmaelu

Märt Kubo

Kõik siin ilmas muutub, kõik möödub. Tulevik on noorte päralt. Olen vana mees ja mõistan, et uute asjadega ja arusaamadega tuleb kohaneda. Jõudumööda.

Suunamudija olen endale ise, haridus ja kogemus aitavad kõrvale jätta elu ilmingud, mis minu tõekspidamistega kokku ei klapi. Neid tuleb elu edenemisega juurde, ma ei väida, et need on väärad, aga olgu need teistele. Ainult aeg selitab välja tõelised väärtused. Vähemalt nii on olnud. Ma pole päris kindel, et nii jääb. Masside mõjutamine on saanud tehniliselt nii võimsaks teguriks, et juhtuda võib kõike.

Kõike on palju

Kui Raplas avati Prisma kaubamaja, üllatas mind kaubaküllus. Ja ostjate kasin hulk. Eks aastate möödudes saab rahvast rohkem, kuid praegu maksab Soome firma, kaudselt aga sealne maksumaksja meie silmailu kinni. Moodsas poes peab olema täiuslik valik. Küpsetisi, salateid ja kõike, mida poe köök oskab meisterdada. Kuipalju õhtuks maha müüakse, on iseasi. Hea seegi, et enne sulgemist hinnad alla lastakse. Saab odavamalt.
Ostsin Coopi poest Maroko kirsstomateid, kuskilt Peruu viinamarju, saada on Hiina kalkuneid ja kaugete maade põnevaid veinisorte. Keegi pole selles süüdi, et elu on edenenud ja kaubad liiguvad globaalsetel teedel. Aga see maksab kätte kaudselt ja ajalise viitega. Kõigile riikidele ja rahvastele. Eks vaatame, kas suvel tuleb uus kuumarekord.

Palju on uut

Teadust ei saa pidurdada. Üha sügavamale elusa looduse saladustesse minek loob peagi aina uusi võimalusi nii headel kui ka kahtlastel eesmärkidel. Keegi ei tea, kust tuli koroona. Aga arstid teevad imesid, millest mina noorena ei osanud mõeldagi. Pole mõtet võrrelda isa puujalga ja Eestis tehisjala saanud Ukraina sõduri oma. Arvutid on vältimatud tööriistad, aga nendega tehakse ka palju halba. Kahju, et vanemale põlvkonnale on napilt abi antud, et elektroonilises väljas kuidagi toime tulla.
Lahvatas tüli elektroonilise hääletamise usaldusväärsuse üle. Mina ei oska selle kohta midagi öelda. Enamik ei oska. Aga ega elu selle pärast tagasi lange. On asjatundjad, keda usaldame. Buss sõidab ilma juhita, lennuk lendab autopiloodil, teadvuseta patsiendi elutegevust juhib aparaat, külvitraktor saab juhiseid satelliidilt. Kas me sellist elu tahtsimegi? Eks ikka. Ja kui mitte, siis teha pole midagi. Astu aga homsesse.

On kulda, on muud

Dirigent Ingrid Roose juhatas aastapäeva kontserti Estonias. Ta on Pariisi Filharmoonia orkestri koori dirigent, veidi üle aasta. Ta on seal omaks võetud. Ning juba selle kuu keskel toimub Pariisis kontsert Veljo Tormise laulutsükli „Unustatud rahvad” 3. osa ainetel. Kontserti saadab video Kaljo Põllu graafika põhjal ning kaadrid Lennart Meri filmidest. Eesti muusikalist kulda on ohtralt igas žanris ja see on jõudnud laia maailma nii loojate kui ka interpreetide kaudu. Ma arvan, et tulemused on paremad ja kestvamad kui enamikul sporditippudel.
Sõltumatu Tantsu Lava esitles etendust, kus tantsija paljastab sääred ja reied ja hakkab neid kokku lüües plaksutama. Sääred on karvased ja reitel tselluliit, tantsija näol kumab lust oma kintse kokku plaksutades rütme luua ja leida. Teine tantsija võtab ülakehalt riideid vähemaks ning hakkab õlgu hoogsalt ette-taha heites rindasid vastu teineteist ja ülakeha plaksutama.
Ma ei tea, kas see on kunst, aga imelik ja kummaline näib see küll olevat. Kujutavas kunstis ja teatrikatsetustes, ehk mujalgi, on sotsioloogilist segaputru viljeletud juba pikemat aega. Kaob seegi, kunagi.
Vaba Lava programmi kuraator Jakub Skrzywanek kuulutab: kunstis ei ole traditsioon mulle oluline. Kui mõtleme, et traditsioonid kohati represseerivad inimesi, siis sellest ei taha ma osa võtta. Teater on kui erisuguste inimeste kohtumispaik.
Meil on vabadus. Võib-olla saab ka nii. Siiski lähen ma teatrisse otsima kunstielamust, kus näitlejad on profid, kus tekst kõnetab mind ja seal on veel miskit, mis puudutab südant ja meeli.

Inimesed tulevad ja lähevad

Esimese tõsise majanduskriisi ajal lahkusid tuhanded meie inimesed tööotsingutele laia maailma, eeskätt Põhjamaadesse ja Suurbritanniasse. Olude kitsenemine ja üleilmsete hädade (koroona, põgenikud) jõudmine nendesse riikidesse on toonud paljud siia tagasi. Elu on ju jõudsalt edenenud ja kultuuriline miljöö on kah midagi väärt.
Põnev on jälgida, kuidas aina arvukamalt tuuakse Eestisse sportlasi, et tugevdada oma kodulinna- või rahvuskoondist. Õigem oleks küll kirjutada, et riigi esindusi. Ja eestlased võitlevad teiste riikide lippude all. Raske on suruda üleilmastuvat sportlikku ja kultuurilist läbikäimist rahvuse ja riigi raamidesse. Euroopa rikkus lubab meeskondadel sõeluda üha nobedamalt siia-sinna. Hoolimata sellest, mis see maksab ja kuidas see mõjub loodusele. Tsirkust ja leiba! Sest sport on töö, mis köidab vaatajaid, ajab meeled elevile. Kuis siis ilma selleta.

Alati on jõukamaid, alati vaesemaid

Kui rikkus tekib tööst ja ettevõtlusest, tugineb seaduslikule alusele, siis on asjad korras. Etteheited ja vimm on kohatud. Ajalooliselt saadi esialgne kapital maalt, põllumajandusest. Teame ju omaaegset mulkide suurt linakasvatamise indu. Ega tänased suurfarmid ka kahjumiga tööta. Raha paigutati linnade kinnisvarasse ja tööstuse rajamisse. Väiketalud osteti üles ja ka maal paisus rikkus.
Kolhooside aeg pidurdas maaelu edasiminekut. Aga ettevõtlikumad inimesed kogusid ka siis jõukust. Iseseisvuse taastudes said paljud neist tublideks farmeriteks. Siiski, suur osa maainimesi ei osanud uue aja võimalustega midagi peale hakata. Osa siirdus linnadesse, teised vaesusid. Siin pole midagi erandlikku. Nii on see läinud Euroopa läänepoolses ja rikkamas osas samamoodi.
Eestis ringi sõites olen kogenud suurt edasiminekut maakodude ja väikelinnade tänapäevase ilme loomisel. Teeb südame soojaks. Muidugi on ka minnalaskmist. Vaevalt et keegi asjaosalistest ja kõrvalseisjatest selles süüdi on. Kui sul ei ole nutti, pealehakkamist ja algkapitali, siis jääd sinna, kus oled.
Minu isal oli 30 hektari suurune talu. Ta oleks sellega sõjaeelses Eestis varsti hätta jäänud. Sisse pandi uusmaasaajad (nõukogude aja vaesem maarahvas) ja ta laskis jalga, linna. Olen viimastel aastakümnetel seal käinud, midagi rõõmustavat pole. Aga läbi saame uute omanikega hästi. Olen andestanud, nad ei kaevanud meie pere peale. Siber jäi nägemata.
Katsed ässitada rahulolematu rahva osa rikkust ümber jagama viib vältimatult enamliku, kommunistliku poliitika teele. Vene rahva allakäik sai hoo sisse Lenini juhtimisel, mida rahastas Saksamaa kapital. Venemaal ei saanud kapitalism õiget hoogu sisse ja 1917. a järgne aeg kommunismi ootuses kustutas lootused evolutsioonilise tee taastamiseks. Keegi ei tea, mis seal juhtuma hakkab.

Valimised Eestis näitasid, et rahva enamus saab aru: riigi päästmine vasakpopulistide poolt provotseerimise ja arutute mõtete eskaleerimise, riigi alusväärtuste purustamise ning võimutäiuse haaramise kaudu on hukatuslik. Inimeste vaist ütles: anna oma hääl.