Eesti ajakirjanik, poliitik ja feminist Marianne Mikko avas Raplas eksootilise fotonäituse ja näitas ühtlasi esimest korda oma trükisooja raamatut.
Fotonäitus „Tegus Sambia naine” on Mikko esimene fotonäitus. Värvilised jäädvustused näitavad Aafrika lõunaosas asuva Sambia naisi nende loomulikus olekus. Fotod ei ole detailideni sätitud ja poseeritud. Nii nagu näituse pealkiri ka lubab, tutvume selle kauge riigiga tema tegusate naiste kaudu. Mikko on tabanud igapäevatööde hetki: üks naine seisab pliidi ees, teine kitkub kana sulgedest puhtaks, kolmas asub potte pesema. Peaaegu kõiki neid paitab Sambia kuldne päike, sest elu käib enamasti õues.
„Need noored naised ei karda ega häbene, nad on üsna avali, nad ei hakka ennast kuidagi sättima,” kirjeldas oma fotode kangelannasid Mikko.
Fotodelt vaatavad valdavalt vastu rõõmsad näod, aga lood naeratuste taga ei ole alati nii helged. Piltide taustaks jutustas Mikko lugusid vaestest perekondadest pärit naistest, kes on pruudimaksu pärast noorelt mehele pandud. Nad saavad varakult emaks ja on sellepärast sunnitud koolitee pooleli jätma. Fotodele on ta tabanud ka naisi, kes on oma pere ainukesed leivatoojad, sest mehed joovad. Aga on ka isepäiseid naisi, kes traditsioonid kuu peale saadavad ja suhestuvad läänelike feministlike mõtetega.
Mikko ütles, et aafriklasi ei saa ühe puuga lüüa, sest paljugi nende mõtteviisis sõltub vanusest, elupaigast, jõukusest ja üleüldiselt isiksusest. Mikko lisas, et tal on usku Sambiasse.
Fotod pärinevad 2021. aastast, kui Mikko töötas Sambias pikaajalise valimisvaatlejana. Just seetõttu võib üsna mitme foto peal näha naistel täpselt samasugust rohelist seelikut, mis oli sealne valimismeene.
Olles poolteist kuud ühe koha peal paigal, kujunes Mikkol välja oma suhe talle öömaja pakkunud inimestega. Nii jooksevad just nende naiste näod ka korduvalt erinevate fotode pealt läbi. Teised tabamused on Mikko võtnud üles juhuslikult kohatud naistest. Kõik fotod on ta teinud oma telefoniga. „Need ei ole tehtud profikaameraga, mis on mõneti nende võlu ja valu ka, sest mõned neist tahaks sügavusteravust,” nentis Mikko. Samas tõdes ta, et ei läinud Sambiasse eesmärgiga seal pilte teha. „Aga need pildid viivad mu tagasi sinna, kus ma poolteist kuud elasin,” lisas ta.
Mikko ühel lemmikfotol kannab Sambia naine oma pea peal suurt korvi toidukraamiga. „Aafriklannadele on see, et nad midagi pea peal kannavad, umbes sama nagu see, kui meie kanname seljakotti või käekotti,” rääkis Mikko. Seda oskust hakatakse Aafrika tüdrukutele varakult õpetama.
Näituse idee tekkis Mikkol Tabasalu raamatukogus, kuhu see kõige esimesena ka üles läks. Raamatukogus kohtumisel olles läks jutt Aafrika peale. Mikkol on paigaga pikk side, ta on seal erinevatel eluperioodidel nii tööl käinud kui ka elanud. Jutu sees mainis ta, et tal on Sambia valimisvaatluse ajast üle 400 pildi ja see kannab ilmselt näituse välja. Tabasalu raamatukogu rahvas ei lasknud mõttel raisku minna ja nii tuligi Mikkol näitusega välja tulla. Rapla kino trepigaleriisse jääb näitus üles aprilli lõpuni.
Omamoodi pilguheit taasiseseisvumisaega
Lisaks näitusele on Mikko avaldanud raamatu „Kuningad ja kerjus”. Kuigi raamatu esmaesitlus on ametlikult täna Viru keskuses, sai Raplas selle kaante vahele piiluda juba möödunud teisipäeval näituse avamisel.
Raamatusse on Mikko koondanud oma taasiseseisvumisaja alguse usutlused. Peamiselt pärinevad need ajast, mil Mikko töötas Eesti Ekspressi ridades ja tal oli võimalus kirjutada portreeintervjuusid tolleaegsete kõnekate inimestega.
Kaante vahele on jõudnud ka veidi varasemast ajast pärit intervjuu dissident Vaclav Haveliga ning hilisemast ajast intervjuu erootikaikooni Sylvia Kristeliga ning troonist loobunud Otto von Habsburgiga.
Raamatu idee sündis Mikkol ühe õnnetu intervjuu järel, mil ajakirjanikult tema postkasti laekunud küsimused tegid ta nõutuks ja polnud kuigipalju seotud põhjusega, miks intervjuud teha sooviti. See innustas teda välja otsima enda tehtud 30 aasta taguseid intervjuusid. „Need on väärikad ja tähendusega intervjuud,” ütles Mikko.
Raamat annab natuke teistmoodi võimaluse minevikku vaadata. Selle väljaandmist toetas MTÜ Rapla Rahvakool. „Meie nägime siin täiskasvanutele suunatud vabahariduslikku mõtteviisi,” ütles Kaidi Kornak.
