Vabariigi valitsus võttis vastu otsuse, millega muutus riigikaitse õpetuse teoreetiline osa kõikidele gümnasistidele kohustuslikuks. Raplamaa koolid ja ka Kaitseliidu Rapla malev peavad otsust õigeks ning vajalikuks.
Haridusministeeriumi üldhariduse valdkonna nõunik Mare Oja selgitas, et praegusel keerulisel ajal on riigikaitse põhialuste tundmine ja kaitsetahte kasvatamine ülioluline, see on ka põhjus, miks riigikaitse õpetus kohustuslikuks muudeti. Ajakohastatud ainekavas rõhutatakse enam digipädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust, et toetada abivalmis ja vastutustundliku kodaniku kujunemist ning valmisolekut teha koostööd. „Suhtlus- ja meediapädevuse kaudu edendatakse teadlikkust, et mitte sattuda infosõja ohvriks,“ rääkis Oja ja lisas, et uute teemaplokkidena toodi sisse psühholoogiline kaitse ja infosõda, siseturvalisus ja elanikkonnakaitse.
„Just elanikkonnakaitse on ka üks peamistest põhjustest, miks selle õppekava teoreetilise osa läbimine kõigile gümnaasiumiõpilastele kohustuslikuks tehti.“ Oja täpsustas, et pere ettevalmistused hädaolukordadeks ning elutähtsate teenuste katkestuseks jms on muutunud julgeolekukeskkonnas väga aktuaalseks ning noorte seas soovitakse kujundada valmisolekut oma riiki kaitsta.
Gümnasistid hakkavad omandama teadmisi sellest, millised on tänapäeva sõjaliste kriiside, sõdade ja relvakonfliktide põhjused ning olemus. Täpsustatakse ka nüüdisaegsete rahvusvaheliste konfliktide periodiseeringut. Riigikaitse teoreetilise kursuse õpetamisel on Oja sõnul vastutus jagatud koostöös kaitseministeeriumi, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseliiduga, kus viimane viib läbi praktilist õpet välilaagris ning teised organisatsioonid toetavad õppe läbiviimist rahaliste vahenditega.
Rapla maleva pealiku major Indrek Jürgensoni arvamus teemast on ühene – isamaalise kasvatuse ja riigikaitse seisukohast peab igas koolis riigikaitseõpetus olema. Kohila gümnaasiumi direktor Kirsti Solvak ütles, et nende kooli üks põhiväärtustest on isamaalisus, mistõttu vaatavad ka nemad sellele otsusele väga positiivselt. Riigi- ja kodanikukaitse on direktori arvates praeguses väga kiiresti muutunud maailmas oluline teema ning ka täna on Kohila gümnaasiumis riigikaitseõpetus õppekavas, küll valikainena. „Seda on väga sisukalt eest vedanud Meelis Pormann ning riigikaitseõpetus on meil üks kõige enam valitud valikaineid,“ lisas direktor.
Igal kevadel käivad Raplamaa gümnaasiumiõpilased Pormanni eestvedamisel riigikaitselaagris. „Kokkuvõtlikult, see otsus meie kooli osas väga suurt muutust õppes ei too ja kindlasti suudame seda ka edaspidi suurepäraselt korraldada,“ sõnas Solvak.
Märjamaa gümnaasiumi direktor Kalle Uusmaa kiidab samuti otsuse heaks ning ütleb, et korra ja distsipliini õppimine ei tee kellelegi kuskilt otsast halba. Kuna koolil on samuti riigikaitse tund valikainena õppekavas olemas, ei näe ta probleemi ei õpetaja leidmisel ega õppetöö korraldamisel.
Rapla gümnaasiumi direktor Eve Mikson ütles, et siiani on riigikaitseõpetus valikainena olnud koolis vaid 11. klassile, kokku kaks kursust: teoreetiline ja praktiline. Tõsiasi, et riigikaitseõpetuse teoreetiline osa gümnasistidele kohustuslikuks valikaineks muudeti, on tema sõnul ainult tervitatav. „Leian, et kaitseministeeriumi rahastatud sõjalised õppelaagrid ja praktilised treeningud lasketiirus võiksid olla kohustuslikud.“
