Heiki Hepner, Isamaa Raplamaa piirkonna esimees
Riigikogu uus koosseis on tööle hakanud, koalitsioonileping Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide poolt allkirjastatud ja uuele valitsusele stardipauk kõlanud. Kõik on nii, nagu ühes demokraatlikus riigis pärast parlamendivalimisi olema peab. Kui ei oleks olnud valestarti valimised ülekaalukalt võitnud Reformierakonna poolt. Kuidas see valestart siis tehti?
Koalitsioonileppest leiame laialdase maksude tõstmise paketi. Tõusevad tulu- ja käibemaks ning erinevad aktsiisid. Kehtestatakse uus maksuliik, automaks, ja kaotatakse maamaksu tõusule seatud piirid. Maksude üle on valimiste eel ikka debatti peetud ja makse on ka varasemad koalitsioonid küll tõstnud, küll langetanud. Seekord maksude tõstmisest mingit suuremat debatti ei tekkinud. Ainukesed, kes maksude tõstmisest enne valimisi rääkisid, olid sotsid ja Keskerakond ja sedagi oma igihalja astmelise tulumaksu kontekstis maksustada kõrgemalt rohkem teenivaid inimesi.
Reformierakond eitas igasugust maksude tõstmist. Kogu seda eitust kroonib peaminister Kaja Kallase tsitaat Riigikogu kõnetoolist: „Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline?“ Eks Eesti rahva probleem ongi selles, et ei osata veel mõtteid lugeda. Kui me Reformierakonna juhtimisel koos valitsuses olime ja oleksime osanud oma koalitsioonipartneri mõtteid lugeda, siis ilmselt ei oleks ehmatus pärast koalitsioonileppe avalikkuse ette toomist nii suur olnud.
Maksude tõstmises ei ole midagi amoraalset, küll aga on amoraalne valetamine. Eriti nende inimeste poolt, kes peavad teistele eeskujuks olema ja kes kujundavad meie väärtusruumi. Täna oleme siis peaministrilt teada saanud, et valetada oli vaja selleks, et muidu poleks valimisi võitnud. Kes see ausat inimest ikka valib.
Tegelikult läheb samasse kategooriasse ka lasterikaste perede toetustesse noa löömine. Sisuliselt ei jõudnud tint Riigikogus ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide poolt toetatud seadusel veel kuivada (lõpphääletus 28.12.2022), kui nüüd koalitsioonileppes deklareeritakse, et seadus tehakse selles osas täielikult ümber – vähendatakse oluliselt toetuse summat, kaotatakse indekseerimine ning jäetakse ära ka toetusest järkjärguline väljumine. Täna siis teame, et Reformierakonna poolthäälte taga oli lihtsalt soov enne valimisi võimul püsida ja oma valimisvõitu kindlustada. Nende jaoks ei ole Eesti demograafilise olukorra sajandi sügavaimast august välja toomine ja lasterikastele peredele kindlustunde loomine oluline. Oluline on võimul püsimine iga hinnaga. Sellise käitumisega lihtsalt madaldatakse parlamendi rolli ja luuakse uut praktikat, kus tänane tegu ei maksa homme mitte sentigi.
Ma ei tea, kas peaministril on kordki pähe tulnud mõte, et sellise käitumisega nagu Reformierakond viimased valimised võitis, sillutab ta teed just äärmuslastele, kellega ta Eesti rahvast kogu aeg hirmutab. Tulgu need siis paremalt või vasakult. Olgu lugejatele veel meenutuseks, et 2006. aastal tunnistas Ungari peaminister Ferenc Gyurcsany umbes kuu pärast valimisi, et võidu saavutamiseks valetas tema ja tema Sotsialistlik Partei rahvale. Ta valetas ja tal jäi õigust ülegi, kuna tema parteil oli parlamendis märgatav ülekaal. Kulus kaks ja pool aastat tema tagasiastumiseni. Täna me teame, kus Ungari on. Ainult et kas me sellist Eestit sooviksime?
Oi, neil sini-kollastel oravatel on veel mitu vimkat varuks. See on alles algus. Nüüd kujutage endale ette järgnevat pilti: riigikogu kõnepulti astub laevakokk Adalberti kehastuses Kaja Kallas ning röögib üle kogu maa: “Ja teil kõigil hakkab siin varsti paha !”
Mida sa Heiki vassid: sotsid rääkisid ainukesena selgesõnaliselt riigikaitse maksu vajadusest millele uus valitsus püüab nüüd vahendeid leida.