Teenuse küla kuulutati hiljutisel siseministeeriumi tunnustusõhtul parimaks naabrivalvepiirkonnaks Eestis. Selle tunnustuse tõi viimaste aastate aktiivne tegevus võimalikeks kriisideks valmistumisel ning naabrivalvepiirkonna taasloomine.
Siseminister Lauri Läänemets jagas tunnustusi teisipäeval, 30. mail pidulikul tseremoonial Glehni lossis. Teiste seas oli kohal ka Teenuse külavanem Maris Leemets, kes tunnustuse vastu võttis.
Teenuse on väike ja vaikne küla Märjamaa valla lääneservas. Rapla- ja Läänemaa piir on sealt kõigest mõne kilomeetri kaugusel. Kui võtta lisaks ka lähedal asuvad Luiste ja Urevere küla, siis on seal kokku ligikaudu 130 elanikku. Suvel on see arv suurem, talvel jälle väiksem. Külavanem Maris Leemets haldabki kõiki kolme küla koos. Ka kõnealune kriisiplaan, mis siseministeeriumis laineid lõi, hõlmab kõiki kolme küla.
Keskus on ikkagi Teenusel. Seal tegutseb toidukauplus ning Teenuse mõisas toimetab Märjamaa valla raamatukogu haruraamatukogu. Kohalikku elu hoiab üleval MTÜ Teenuse Naiste Ühendus, mida veab Helle Rehepapp. Tema valvab ka kohalikku mõisahoonet.
Suvi tuleb Teenusel aktiivne. Eesoleval reedel, 9. juunil peetakse seal külakoosolekut. Maris Leemets ütles, et seal loodetakse lukku panna mobiilse generaatori ostmine, et saada see kätte juba käesoleval suvel. Ta tõi välja, et kuigi kohalikel talupidajatel on generaatorid kodus olemas, siis küla peale ühist ei ole.
Generaatori ostmine on sisse kirjutatud ka Teenuse, Luiste ja Urevere küla kriisiplaani. Ent see on ainult üks tegevus terves reas, mis on seal esile tõstetud. Tegemist on sedavõrd põhjaliku dokumendiga, et see sai kiita ka ministeeriumi tasandil. Siseminister Lauri Läänemets palus isiklikult, et Maris Leemets saadaks selle talle tutvumiseks. Nii saigi tehtud. “Eelkõige oli see tunnustus minu jaoks suur üllatus. Samuti on see ka vastutus. Nüüd tulevad inimesed ja uurivad, mida me teinud oleme. Enda arust tegime seda, mida nagunii tegema pidime,” rääkis Leemets.
Sõja mõju
Leemetsast sai Teenuse külavanem 2021. aastal ning volitused kestavad kolm aastat. Põhiliste tegevustena tõi ta välja koos Teenuse Naiste Ühendusega ürituste korraldamise ning info vahendamise, kui Märjamaa vallavalitsuses midagi olulist toimub. “Umbes iga pooleteise kuu tagant kirjutan ülevaatlikult, mis sündmused on toimunud ja mis veel ees seisab,” sõnas Leemets.
Ühel hetkel kerkis arutelude käigus esile turvalisuse teema. Varem oli Teenusel olnud naabrivalvepiirkond, see loodi 2004. aastal. Siis hoog rauges ning tegevus jäi soiku, ent pooleteise aasta eest tekkis kogukonnas soov kohalik naabrivalve uuele elule äratada. Esimene selleteemaline koosolek oli 21. jaanuaril 2022. Seal avaldas peaaegu 30 majapidamist soovi naabrivalvega liituda. Ametlik liitumine leidis aset 30. märtsil 2022. Hiljem tuli majapidamisi juurdegi, kes esimese hooga ei saanud kohal olla, kokku on tänase seisuga liitunud 35 majapidamist.
Oluline on märkida, et sellesse perioodi jääb ka Venemaa sissetung Ukrainasse. Tahes-tahtmata avaldas see mõju. Nii mõneltki poolt kostis seepeale arvamusi, et oh, väga hea, et meil hakkab naabrivalve toimima. Tulemus oli see, et majapidamised jagasid omavahel autode numbreid ja tähelepanelikumalt hakati jälgima võõraste numbrimärkidega autosid, mis külavahel tiire tegid. Sealt edasi tuli maakondlikul tasandil üleskutse kohaliku kriisiplaani koostamiseks. Sellekohane koosolek peeti Teenusel 2022. aasta juulis ning see oligi aluseks dokumendi koostamisele, mis nüüdseks on juba nii palju kiidusõnu teeninud.
Jätkuvalt avaldab muljet see, et naabrivalvega liitus üle kolmekümne majapidamise, mis on Märjamaa valla suurim näitaja. Esialgu Leemets pelgas seda, sest polnud teada, kui palju mujal liikmeid on. Pealegi, ega kõik majapidamised ka üleskutsega kaasa tulnud. Pool aastat hiljem hakkas ta ringi vaatama ja otsima koostööd teiste piirkondadega. Siis tuligi välja, et mujal kuulub ühte piirkonda tunduvalt vähem majapidamisi, nii et Teenuse näitaja on täitsa muljetavaldav.
Tallinna pool on muidugi ka kordades suuremaid naabrivalveüksuseid, aga väikese koha kohta on Teenuse piirkond väga tubli. Ent mis on praktilised näited selle toimimisest? Üks on seesama, mis sai juba välja toodud – kui ikka võõras auto majade vahel mitmendat tiiru teeb, antakse sellest üksteisele märku. Eks info vahetamine ongi oluline kriteerium, mis ühe naabrivalvepiirkonna kokku seob. Teine on üksteise usaldamine – kui sõidetakse kauemaks ära, julgetakse paluda, et naaber maja ja hoovi jälgib.
Kuidas käituda tormi korral?
Ühise kriisiplaani koostamine on sealt juba järgmine samm edasi. Initsiatiivi näitas selleks üles Leemets ise, aga ka sellel on oma eellugu. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldas eelmisel aastal esmakordselt stipendiumikonkursi kodanikuühiskonna eestvedajale. Leemets esitas sinna taotluse ning lisas kriisiplaani koostamise lubaduse. Kuigi päris seda sõna ta seal ei kasutanud. Pigem oli esialgu juttu turvalisuse arendamisest ja murekohtade kaardistamisest.
Umbes aastapikkuse arendustöö tulemusena kasvas sellest välja kriisiplaan. Eeskuju leidis ta Võrumaal asuva Roosiku küla kriisiplaanist. “See oli plaan, mida võis kõige tavalisem inimene lugeda ja kohe aru saada, mida ta kriisi korral tegema peab. Mõtlesin, et meil võiks olla midagi sarnast,” rääkis Leemets. Ent mis siis teeb selle plaani nii eriliseks, et minister palus selle endale saata?
Ennekõike muidugi põhjalikkus. Seal on välja toodud ja läbi võetud kõikvõimalikud hädaolukorrad alates tormist, pikaajalisest elektrikatkestusest ja sõiduteele langenud puust kuni tuumakatastroofini välja: kui tõenäoliselt see aset leiab, mis on selle mõju, kuidas olla selleks valmis ja mida saaks ära teha ennetuseks. Osa õnnetusi on tõenäolisemad kui teised, aga lahti kirjutatud on need kõik.
Näiteks ühe võimaliku hädaolukorrana on dokumendis välja toodud torm ning selle tõenäosuseks on märgitud “väga suur”. Seega võib täie kindlusega eeldada, et varem või hiljem tuleb Teenuse, Luiste ja Urevere külal tormiga rinda pista. Milles väljendub tormi mõju? See toob kaasa elektrikatkestused, mis omakorda põhjustavad katkestusi telefoni- ja andmesidelevis. Samuti muutuvad läbimatuks teed ja tõrkeid esineb kanalisatsiooni ja veevarustuse töös.
Kuidas olla valmis ja sellises olukorras käituda? Suuremates majapidamistes peaksid olema generaatorid elektri tootmiseks, lühemaajalise katkestuse saaks üle elada akupankade toel. Murdunud puude saagimiseks on majapidamistes olemas mootorsaed ja on ka inimesi, kes on valmis sel juhul appi tulema. Mida teha, et olla suureks tormiks paremini valmis? Üks plaan on ühise mobiilse generaatori hankimine ja see plaan on juba töös. Selle kõrval on mõeldud ka raadiosaatjate hankimise peale, et garanteerida suhtlemise võimalus, kui telefoniliinid on maas.
Ühtlasi on dokumendis välja toodud, et igas majapidamises võiks olla vähemalt seitsme päeva toiduvaru. Leemets ütles, et see ei tohiks küll probleem olla, sest enamasti on maapiirkonnas kodudes lausa kolmekümne päeva toiduvaru. Omaette küsimus on muidugi see, kuidas näiteks sügavkülmas seisvat liha säilitada, kui elekter ära kaob.
Dokumendis on hädaolukorrana välja toodud ka tuumakatastroof. Silmas on peetud seda, et Soomes või Venemaal juhtub mõne tuumajaamaga midagi ja kiiritus jõuab ka Eestisse. See on küll see koht, kus ennetamiseks ei anna ise midagi ära teha, kuid sellise ohuvõimaluse läbiarutamine tagab, et inimestel on info, mida sellises olukorras peaks tegema – nt järgima riiklikult antud juhiseid.
Küberrünnak
Tuumakatastroofi kõrval on ka elulisemaid probleeme. Nii näiteks on Teenuse küla jaoks äärmiselt oluline seda läbiv Kasari jõgi ning Teenuse sild, mis võimaldab jõge ületada. Mis siis saab, kui sillaga midagi juhtub? Näiteks toimub seal avarii, mis paneb liikluse seisma, või viib torm sinna suure puu. Halvema stsenaariumi korral võib mõelda ka sellele, et sõja käigus lastakse see õhku. Praegu võimaldab sild liikuda külast lõuna poole Vana-Vigala suunas, mis on lähim suurem asula. Kui see ühendus katkeb, oleks lähim ühendustee läbi Sipa ja teine tee oleks Rumba ja Läänemaa kaudu.
Kõik sellised stsenaariumid on arvesse võetud ning ka lahendused välja pakutud. Jõe ületamiseks, kui silda pole, oleks kõige loogilisem variant kummipaatide kasutamine. Nende hankimine on kriisiplaani sisse kirjutatud, ent tegevuseni veel jõutud ei ole. Tegelikult läbib Teenuse küla veel teinegi, Luiste jõgi, mis suubub Kasari jõkke Teenuse keskuses, kohe mõisa taga. Ohtu kujutavad need veekogud ka kevadisel ajal, kui need lume sulamise tõttu peaksid üle kallaste ajama.
Ühe võimaliku ohuna nähakse isegi küberrünnakut. Vähetõenäoline, et keegi ründab kübermaailmas Teenuse asulat, aga kui rünnaku alla peaks sattuma Eesti riik, mõjutab see kõiki piirkondi, kus kasutatakse e-riigi teenuseid. Paljude kriisisituatsioonide puhul on väikese küla jaoks oht see, et kui politsei ja päästeamet on hõivatud väljakutsetega mujal piirkondades, nt Tallinnas, ja samal ajal peaks nende abi vaja minema Teenusel, siis on selge, et väiksemate piirkondade muresid lahendatakse teises või kolmandas järjekorras ja võimalik, et operatiivteenustele loota ei saa.
Teenuse kriisiplaan on tõesti läbimõeldud töö tulemus ning seal on kirjas palju rohkem, kui siin artiklis saab välja tuua. Internetis seda praegu veel avalikult üleval ei ole, kuid Leemets ütles, et on valmis kriisiplaani jagama, kui mõni kogukond soovib seda enda tarbeks uurida. Muidugi on ütlematagi selge, et ainuüksi dokumendist endast suurt tolku ei ole. Kui see jääb kuskile arvuti kõvakettale lihtsalt ruumi võtma või riiulile tolmu koguma, siis paremaks see midagi ei muuda. Eelmisel aastal toimus suvisel perepäeval külaelanikele Päästeameti koolitus tule kustutamiseks, sel reedel kriisivalmisolekuks ning juulis kutsutakse koolitust läbi viima politsei.
