Vahel kasutatakse pesto valmistamisel seedermännipähklite asemel hoopis mandleid ja mõnikord segatakse basiilikulehtedega ka piparmündilehti. Väljaspool Itaaliat on nimetust “pesto” kasutatud igat sorti külmade kastmete või dipikastmete kohta ja seda enamasti ilma, et neis oleks ühtegi algse pesto koostisainet. Neis kasutatakse musti oliive, sidrunikoort, koriandrit või seeni. Saksamaal kasutatav variant sisaldab basiiliku asemel karulauku.
Taimetoitlastele mõeldud pestod võivad sisaldada värsket basiilikut, pähkleid (nt kreeka pähklid või seedermännipähklid), oliiviõli ja roale tugevama maitse andmiseks ka misopastat ja maitsepärmi.
Pestot kasutatakse tavaliselt pastatoodete lisandina, serveeritakse ka praekartuli ja liha kõrvale ning leiva-saia kattena.
Kindlalt suletud purgis (või õhukindlas plastnõus) esimese külmpressi oliiviõli kihiga kaetult võib pesto külmkapis seista kuni nädala ja seda võib ka hilisema kasutamise tarbeks sügavkülmutada.
Pildil oleva pesto jaoks läheb vaja: 60 g spinatit; 0,75 dl röstitud ja soolatud india pähkleid, 0,75 dl riivitud Forte kõvajuustu, 2 sl sidrunimahla, 1 dl oliiviõli, 1 küüslauguküüs, meresoola, purustatud musta või sidrunipipart.
Tee nii: Haki spinatilehed peenemaks, lisa pähklid (võid enne peenemaks jahvatada), sidrunimahl, oliiviõli, küüslauk (võid enne väiksemaks tükeldada, purustada või pressida), sool ja pipar. Ühtlase massi saamiseks kasuta kann- või saumikserit. Lõpuks sega juurde riivitud juust. Kaunistuseks on kasutatud linaseemneid ja murulauku.
Sai oleks võinud röstitud olla