Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna Raplamaa piirkonna esimees
Raplamaa Sõnumites ajakirjanik Siim Jõgise ja Eesti 200 juhi Lauri Hussari avaldatud mõtted erakondade reitingute teemal kinnitasid veendumust, et uuringufirmade regulaarselt avaldatavaid numbreid jälgitakse tähelepanelikult. Samas ei saa ma nõustuda Siim Jõgise pakutud ettepanekuga keelata näiteks kuu aega enne valimisi reitingute avaldamine.
Kõiksugu debatid, mudelid ja prognoosid on poliitelu lahutamatud osad ning suure mosaiigi ühest killust loobumine demokraatiale kasuks ei tule. Enne valimisi muutuvad uuringufirmad eriti aktiivseks ja nädala jooksul avaldatakse mitmeid küsitlustulemusi. Olen nõus, et paljude jaoks võib numbrimaagia panna pea ringi käima, kuid inimeste meelsuse uurimine annab siiski mingisuguse ülevaate, kui põhjalikult on üks või teine erakond valimisteks valmistunud.
Eesti 200 hanitas valijaid
Kui hästi on valitud lööklause, kas tuumikteemad leiavad ühiskonnas poolehoidu, kuidas on õnnestunud inimestele silma vaatavad portreed… Valimisaktiivsus ei ole Eestis just ülemäära kõrge ja igasugust demokraatliku protsessi koostisosa, milleks reitingute avaldamine kahtlemata on, tasalülitamist ei pea ma aastal 2023 mõistlikuks.
Mäletame ju, kuidas üksvahe olid poliitreklaamid vahetult enne valimisi keelatud ja mida see endaga kaasa tõi. Inimesed on nutikad ja leiavad viise, kuidas linnaruumis nähtavad olla. Ja keegi ei saa ju keelata meediaportaalidel oma keskkonnas küsitlusi korraldada. Keeldude ja käskude asemel soovitan hoida avatud ja positiivset meelt.
Mis puudutab aga Eesti 200 esimehe Lauri Hussari väljaöeldut, et tema kodupartei reitingu langus oli pärast valimisi ootuspärane, siis väärib tema siirus tunnustust. Ju tunnetas Lauri Hussar ka ise, et valijaid oli tore erinevate lubadustega hanitada, kuid Reformierakonna puudlina on keeruline kui mitte võimatu neid ellu viia.
Enne valimisi oli Eesti 200 toetus Norstati andmetel 11 protsendi ümber ja see tõusis koalitsiooniläbirääkimiste vältel ligi 16 protsendini. Valijad uskusid ja lootsid. Reaalsus kujunes aga selliseks, et Lauri Hussar tegeles Riigikogu esimehena parlamendi tasalülitamise, raieskandaali sattunud erakonnakaaslase Tarmo Tamme poputamise ning Eesti inimeste poolt Ukraina abistamiseks annetatud rahadega sahkerdanud Johanna-Maria Lehtme kaitsmisega. Milline oleks Eesti 200 seis siis, kui pettuse teel rohkem kui 5000 häält kogunud Lehtme tulemus maha arvata?
Viimase kolme kuuga on Eesti 200 toetus kukkunud 8 protsendini ja prognoose, mis ütlevad, et Eesti 200 ei suudagi reaalse poliitilise olukorraga kohaneda ja neid ootab ees sundühinemine Reformierakonnaga, tuleb tõsiselt võtta. Eesti 200 ellujäämiskursuse lõpptulemus sõltub suuresti sellest, kas neil õnnestub sügisel Reformierakonna kärpimishullust taltsutada ja maksutõuse pidurdada või eelistatakse mugavat tuulessõitmist.
Valekoalitsioon
See on tõestus sellest, et Kroonika esikaantelt ja tõsielusarjadest poliitikasse toodud inimestel puudub tõsiseltvõetav sisu. Klantspiltidega võib lühikeseks ajahetkeks inimeste südamed kiiremini põksuma panna, kuid tõsine poliittöö on glamuurist sama kaugel kui Reformierakond astmelisest tulumaksust.
Toon ühe näite. Eesti 200 liige Tanel Tein tegi korvpalliväljakutel vägevaid tegusid, kuid mida on ta suutnud parlamendis spordirahva heaks ära teha? Valitsuskoalitsioon, kuhu ka Tein kuulub, hoopis kärbib Liikumisaastal Eestimaa Spordiliidu Jõud ja Eesti Koolispordi Liidu rahastust ega ole andnud kindlat vastust Rally Estonia korraldajatele järgnevate aastate toetuse osas. Treenerite palgatõusust ei hakka rääkimagi.
Leian, et nii Reformierakonna kui ka Eesti 200 toetuse langus oleks pärast valimisi oluliselt tagasihoidlikum või üldse olemata, kui meie inimestele oleks räägitud kampaania ajal tõtt. Valija ei ole andnud mandaati käibemaksu ja tulumaksu tõusule, jõukaid soosivale tulumaksureformile, automaksu kehtestamisele ja veel mitmetele teistele inimeste toimetulekut halvendavatele otsustele. Valija põgeneb valetava poliitiku kaisust.
