Andres Kalvik,
Eesti Keskerakonna avalike suhete juht, spordisõber
Kirjutasin selle kommentaari enne suuremahulise meeste tervisekäitumise uuringu esitlust ega pidanud pärast vajalikuks teksti kohendada ehk põhjapanevalt uut infot sealt ei laekunud. Sellest on muidugi kahju, sest parema meelega lugenuks, et Eesti mehed on hakanud rohkem sportima ja tervislikumalt toituma ning tervena elatud aastate arv on teinud suure tõusu.
Selles, et mehed jätkavad samas vaimus, ei ole muidugi süüdi küsitluse läbiviijad.
Meeste tervisest rääkides hoidun süvaanalüüsist ja jätan selle teema lahata asjatundjatele, kuid võtan endale vabaduse anda hinnang selle põhjal, mida näen kaubanduskeskustes, rannas, tänavatel, spaades… Olukord on muidugi masendav ja siinkohal ei pea ma silmas ainult mehi. Järjekorrad kiirtoidukohtades, kamaluga popcorni ja karastusjooke kinodes, friikartulid ja vorstijupid suverõõme nautides.
Valitsus kärbib spordi arvelt
Vaadake huvi pärast enda ümber ja lugege kokku, mitut trimmis kehaga inimest näete. Pakun, et vaatepilt ei ole rõõmu pakkuv. Heaoluühiskonnaga kaasas käiv paratamatus, ütlete? Kui kõikvõimalike statistiliste näitajate (SKP, keskmine palk, digitaliseerituse tase) poolest oleme maailma juhtivate riikide hulgas, siis mõttemaailm vajab tugevat kohendamist. Kõike head ei pea endale vöökohta koguma, vaba aega ja vahendeid saab suunata ka liikumisharrastusse.
Ka oma igapäevases töökohas Riigikogus meessoost saadikuid seirates ei ole pilt kuigi rõõmustav. Punnitavad kõhud, punetavad näod, lohakas kõnnak – parlamendiliikme välimäärajal ei ole karmile hinnangule mõningase erandiga alternatiivi. Hoopis mõjusamalt kõlaksid puldist peetud kõned, kui ettekandja oleks heas toonuses, korraliku rühi ja selge silmavaatega (mees)poliitik.
Statistika ütleb, et iga viies Eesti inimene on rasvunud ja 57% täiskasvanutest on ülekaalulised, mis on üle Euroopa keskmise. Julgen väita, et see trend süveneb, kuid seda ei tohi riiklikul tasandil tegevusetult pealt vaadata. Kõige selle taustal mõjub eriti kummastavalt Reformierakonna juhitava valitsuse kava kärpida Eesti Koolispordi Liidu ja Eestimaa Spordiliit Jõud rahastust. Tuletan meelde, et käimas on Liikumisaasta.
Koolipsühholoogina töötav õde on mulle korduvalt maininud, et Keskerakond peaks rohkem tähelepanu pöörama vaimse tervisega seotud küsimustele. Olen alati küsinud vastu: kas oma mõtetega sasipuntras olevad inimesed tegelevad regulaarselt spordiga?
Tunnistan, et ma ei ole sellesse teemasse süvenenud ja minu lähenemine võib tunduda pealiskaudne, kuid olen siiski veendunud, et vähemalt viis korda nädalas tuleb igal inimesel sportliku tegevusega nahk märjaks ja pulss üles saada. Füüsiline aktiivsus toob mõtteselguse ja aitab “kõvaketast” puhastada.
Magusamaks ja keelud ei aita
Minimaalselt tund aega liikumist on jõukohane igale inimesele. Spordi- ja jõusaale ning ujulaid on meil rohkem kui kunagi varem ja igaühel on võimalus leida endale sobivas hinnaklassis. Pealegi kergliiklusteel või metsarajal jooksmine ei maksa midagi ning internet pakub ohtralt videosid individuaaltreeninguteks. Pool tundi sörkjooksu ja kümme kätekõverdust peaks olema suuteline tegema iga endast lugupidav mees, kui pensionärid ja krooniliste tervisemuredega isikud kõrvale jätta.
Arsti juurde läheb mees viimases hädas. Siis, kui voodist enam püsti ei saa või mõni luu puru. See käib meie loomusega kaasas ja ma ei näe sügavat mõtet hakata seda jõuga muutma. Peatähelepanu tuleks suunata ennetustööle ehk tervislikele eluviisidele – tervise eest hoolitsemine on mehelik.
Mida siis teha, et inimeste, ka naiste ja laste, üleüldine tervislik seisund paraneks? Populistlik oleks öelda, et kehtestame magusamaksu või piirame tervist kahjustava toidu ja joogi müüki. Aastal 2023 selline lähenemine ei toimi ja pealegi ei ole inimeste nutikusel piire, keeldudest-käskudest möödahiilimiseks leitakse erinevaid võimalusi.
Olen veendunud, et tervislikele eluviisidele pannakse alus kodus. Keskealist inimest on keeruline panna väljakujunenud harjumusi muutma, kuigi leidub ka neid mehepoegi, kes just siis esimesed jooksutossud ostavad. Liikumisharrastus ja tervislik toitumine peab saama just noorte hulgas sama rutiinseks kui hommikune hambapesu ning see omakorda suurendab tõenäosust, et sarnaseid põhimõtteid järgitakse ka täiskasvanuna ja antakse edasi tulevastele põlvedele.
