Mia Cordelia Kitsing
Ooper on muusikažanr, mida kuulates igav ei hakka. Nii arvab ka 24-aastane Andero Anto, kes juba kooliajal leidis selle žanri võlu. Andero on sõbralik, soe ja laia silmaringiga noor, kes on oma kirega eeskujuks kõigile teistele noortele.
“See on mitme emotsiooni bukett isegi. Mõni aaria räägib armastusest, mõni surmast. Neid emotsioone on jah väga palju. Mõni on tempokam ja mõni aeglasem, mõni vaheldub ja siis on jälle sellist voogamist – ooperis leidub kõike. Mida otsid, seda leiad,” iseloomustas Andero.
Ta meenutas, et esimene huvi või kontakt ooperiga tuli koolis muusikatunnis, kuid mingil hetkel see hääbus ja sõprade muusikamaitse jäi peale.
“Suurem huvi tekkis 2014 või 2015, lisaks on mind alati ajalugu huvitanud. Ma vaatasin briti draamasarja “Downton Abbey”, mis nüüd on juba hittsarjaks kujunenud. Seal oli üks tegelane – teda kehastas Maggie Smith, kellel olid väga sarkastilised väljaütlemised, aga minu jaoks olid need nii naljakad. Mulle tohutult meeldis see, kuidas ta näitles ja mida ta ütles. Hakkasin otsima filme, milles ta on mänginud, ja leidsin ühe, mis rääkis muusikute vanadekodust. Film algas ühe väga huvitava klaverilooga. See lugu meeldis mulle väga, sest ma ise tahtsin ka klaverit õppida.
Mõtlesin, et võiks ju proovida, guugeldasin, leidsin pala üles ja siis tuli välja, et see oli ühest ooperist. Ma hakkasin seda kuulama ja kuna ma teadsin, kes on Pavarotti, kuulasin duetti Pavarotti ja Joan Sutherlandi esituses. Sealt sai alguse tutvus Joan Sutherlandi häälega, hakkasingi teda kuulama. Võiks öelda, et see kõik juhtus poolkogemata,” rääkis Andero muiates. Huvi muusika vastu on püsinud ja ta on ka põgusalt klaverit õppinud.
