Laupäev Juurus oli täis üllatusi. Vähemalt neile, kes sarnaselt minuga ei olnud varem kohalikul kogukonnapäeval osalenud. Teha, näha, kogeda oli palju. Kohati oleks tahtnud ennast mitmeks jagada.
Ma olin üllatunud, et kuigi Juuru kogukonnapäeva peetakse alates 2009. aastast, ei olnud ma sinna veel sattunud. See viga sai parandatud, boonuseks üle prahi emotsioonid. Kes oli nagu mina otsustanud lapsed kaasa võtta, pettuma ei pidanud ja ilmselt oli unigi pätajalgadel õhtul parem. Suuremalt jaolt rahvamaja platsil toimunud üritus oli tõeline perepäev. Keskpäeva paiku võis näha lapsi möllamas batuudil, sõitmas elektrisõidukitega, palli mängimas, meisterdamas erinevates töötubades. Kes valmistas unenäopüüdjaid, kes tegi vitraaže, liblikaid, puidust meeneid.
