1991. aasta murranguliste augustisündmuste ajal hoidis taasiseseisvuva Eesti vabariigi ohje enda käes käputäis inimesi. Üks neist oli Manivald Kasepõld, kes organiseeris Kaitseliidu ülemana oluliste objektide kaitset Tallinnas.
“Hirmu seal väga palju ei tundnud. Mure oli muidugi koduste pärast. Me teadsime, et Pihkvast liiguvad soomukid Tallinna poole. Oli selge, et kui oleks läinud lahinguks, siis kojuminekut meil pole,” meenutas Kasepõld.
Ülemnõukogu taastas Eesti vabariigi iseseisvuse 20. augustil 1991. Me teame, et sellele eelnesid ärevad päevad ja tunnid, kus õieti keegi ei teadnud, millega kõik lõpeb. Praegune kindralmajor Manivald Kasepõld tegutses toona Kaitseliidu ülemana. Tema vastutada oli nii telemaja, Kadrioru lossi kui ka Toompea kaitsmine võimaliku rünnaku eest. Seetõttu ei ole liialdus öelda, et noil päevil oli Kasepõld üks vähestest, kes hoidis enda käes taasiseseisvuva Eesti vabariigi ohje. Olemasolevad relvajõud allusid temale.
Ei mingi õigustust rünnaku alustamiseks
Kaitseliit oli augustiks 1991 olemas olnud ligikaudu poolteist aastat. Organisatsioon oli taasloodud veebruaris 1990 Järvakandis. Nüüd lasus nende peal oluliste Tallinna objektide kaitsmine. Kasepõld meenutas, et vastavalt sellele, kuidas mehed kogu Eestist pealinna jõudsid, nad objektide kaitsesse laiali saadeti. Kaitseliidu staap pandi üles ühes koolimajas Tallinna kesklinnas, tele- ja raadiomaja läheduses. Just sealt Kasepõld olukorda monitooris, kuid palju tuli ka ringi sõita.
