19.4 C
Rapla
Pühapäev, 21 juuli 2024
UudisedManivald Kasepõld: “Oli selge, et kui lahinguks läheb, siis kojuminekut meil...

Manivald Kasepõld: “Oli selge, et kui lahinguks läheb, siis kojuminekut meil pole.”

1991. aasta murranguliste augustisündmuste ajal hoidis taasiseseisvuva Eesti vabariigi ohje enda käes käputäis inimesi. Üks neist oli Manivald Kasepõld, kes organiseeris Kaitseliidu ülemana oluliste objektide kaitset Tallinnas.

“Hirmu seal väga palju ei tundnud. Mure oli muidugi koduste pärast. Me teadsime, et Pihkvast liiguvad soomukid Tallinna poole. Oli selge, et kui oleks läinud lahinguks, siis kojuminekut meil pole,” meenutas Kasepõld.
Ülemnõukogu taastas Eesti vabariigi iseseisvuse 20. augustil 1991. Me teame, et sellele eelnesid ärevad päevad ja tunnid, kus õieti keegi ei teadnud, millega kõik lõpeb. Praegune kindralmajor Manivald Kasepõld tegutses toona Kaitseliidu ülemana. Tema vastutada oli nii telemaja, Kadrioru lossi kui ka Toompea kaitsmine võimaliku rünnaku eest. Seetõttu ei ole liialdus öelda, et noil päevil oli Kasepõld üks vähestest, kes hoidis enda käes taasiseseisvuva Eesti vabariigi ohje. Olemasolevad relvajõud allusid temale.

Ei mingi õigustust rünnaku alustamiseks

Kaitseliit oli augustiks 1991 olemas olnud ligikaudu poolteist aastat. Organisatsioon oli taasloodud veebruaris 1990 Järvakandis. Nüüd lasus nende peal oluliste Tallinna objektide kaitsmine. Kasepõld meenutas, et vastavalt sellele, kuidas mehed kogu Eestist pealinna jõudsid, nad objektide kaitsesse laiali saadeti. Kaitseliidu staap pandi üles ühes koolimajas Tallinna kesklinnas, tele- ja raadiomaja läheduses. Just sealt Kasepõld olukorda monitooris, kuid palju tuli ka ringi sõita.

Näiteks tuli tal nendel ärevatel aegadel käia kaks korda päevas Kadriorus, et anda sündmustest aru Arnold Rüütlile, kes oli toona Eesti NSV Ülemnõukogu esimees. Rüütli sõnum Kaitseliidu ülemale oli selge: ärge laske juhtuda ühelgi intsidendil, mis annaks vastaspoolele õigustuse alustada rünnakut. Pea tuli hoida külmana, isegi kui sündmused arenesid kiiresti.
See, et Pihkva poolt liikus Tallinna suunas soomukite kolonn, oli teada. Maantee äärde olid paigutatud vaatlejad, kes andsid staapi teada, kui kaugel masinad parajasti on. Kuid mis ülesandega nad Tallinna poole liiguvad, ei teadnud täpselt keegi. Ent nagu Rüütel oli Kasepõllule korduvalt toonitanud, ei tohtinud anda neile mingit õigustust rünnaku alustamiseks.
Relvastusest olid kaitseliitlastel kasutada käepärased vahendid, näiteks nuiad. Kasepõllul endal oli üks Makarovi püstol. Oluline oli ka see, et mehed valmistasid ette süttiva vedelikuga pudeleid ehk Molotovi kokteile, mida katustelt soomukite pihta loopida. See oleks olnud tõhus relv, kui majade vahel oleks läinud lahinguks. Õnneks ei läinud.
Tallinna kaitse planeerimisel tegi Kaitseliit koostööd Kodukaitsega. Kasepõld ja Kodukaitse juht Andrus Öövel käisid neil päevil tihedalt läbi. Näiteks lepiti telemaja kaitsmise puhul kokku selles, et Kaitseliit vastutab välise perimeetri ja Kodukaitse hoone sees toimuva eest. Nõuks oli võetud hoida telemaja enda käes nii kaua kui võimalik. See oli oluline sidekanal välismaailmaga. Kui Vene sõdurid oleksid saanud hakkama millegagi, mida oleks tulnud tervele maailmale näidata, siis oleks seda tehtud just telemajast.

Keilast tankid liikvele  ei läinud

Paralleelselt organiseerisid kaitseliitlased ka Toompea kaitsmist. Kohale veeti betoonplokid ja rasketehnika. Kasepõld tõi välja, et just Rapla rajooni majandid laenasid selleks puhuks oma raskemasinaid. Need sai lühikese vahemaa tõttu kiiresti pealinna toimetada. Kindlasti aitasid kaasa ka Kasepõllu enda tihedad sidemed majandite juhtidega. Välja mõeldud taktika oli järgmine: Toompea nõlva peale rajatakse tõke. Kui vastase soomukid peaksid hakkama sealt üles tulema, siis blokeeritakse tõkkeni jõudes nende taganemistee rasketehnikaga. Lahingu korral oleksid nad võetud “kotti” ning neid saaks Molotovi kokteilidega loopida.
Õnneks seda kõike vaja ei läinud. Kasepõld meenutas, et välja käidi veel üks taktikaline nipp: valada Toompeale viivad teed üle seebiveega, et soomukite roomikud sealt üles ei saaks. Kui tõhus see praktikas oleks olnud? Tõenäoliselt oleks see ikkagi aidanud. Ühel hetkel aga saabus tõeliselt ärev olukord. Kaitseliidu staapi saabus teade, et Pihkvast tulnud soomukid liiguvad telemaja poole. Esialgu saabusid nad Tallinnasse ning läksid edasi Tondi kasarmutesse, aga nüüd olid soomukid taas liikvel.
“Peagi oligi kuulda roomikute lõginat. Mehed olid koridorides ja katustel valmis. Kui nad oleksid sõitnud telemaja juurde ja hakanud näiteks rahvast tulistama, siis oleks kohe tulnud käiku lasta Molotovi kokteilid,” rääkis Kasepõld. Need olid ärevad momendid. Ühest küljest keerles peas Arnold Rüütli ütlus mitte anda vastasele põhjust alustada rünnakut. Teisalt tuli jääda truuks iseendale antud tõotusele kaitsta Eesti rahvast. Kasepõld tunnistas, et seltskonnas oli ka mehi, kes oleksid parema meelega kohe vastaste soomukeid rünnanud. Seda aga teha ei tohtinud, säilitada tuli külma pead.
Vastase soomukeid nähti ning roomikute lõginat oli kuulda, kuid telemaja õuele nad sisse ei keeranud, vaid sõitsid edasi. “Õnneks keerasid nad Tartu maanteele ja hakkasid linnast välja sõitma. Saime kergendatult hingata, et nüüd on asi muutunud,” sõnas Kasepõld.
Neil päevil oli Kaitseliidu jälgimise all ka Nõukogude tankiüksus, mis paiknes tookord Keilas. Juhul, kui sealt oleks hakanud masinad välja sõitma, oleks Kaitseliidu staap Tallinnas selle kohta kohe teate saanud. Tankid seisid aga Keilas rahulikult paigal. See oli teatav kergendus.
Rivistus Vabaduse väljakul

Kasepõld kinnitas, et kõigi nende päevade jooksul olid kaitseliitlased vajadusel valmis osutama reaalset vastupanu. “Ei saanud niimoodi, et nad tulevad siia ja teevad, mida tahavad. Teise poole pealt tuli hoida kontrolli all ka seda, et meie poolt ei antaks põhjust midagi teha. Seda kõike tuli kontrollida,” sõnas Kasepõld.
Nendest päevadest aitas läbi tulla ka kindel veendumus, et konflikti korral suudetakse vastasele vähemalt mingisugust kahju tekitada. Kui ikka süütepudel lendab katuselt otse soomukisse sisse, siis põleb see maha. Sellisel juhul oleks hukkunute arv olnud muidugi suur nii vastassõdurite kui ka elanikkonna hulgas.
Üks asi, mille meenutamine Kasepõllule jätkuvalt naeratuse näole toob, on see, et telemaja juurde tulid kaitsele ka täiesti tavalised inimesed. See näitas rahva poolehoidu. Mõned neist võtsid kaasa võileibu ja piima, et neid kaitseliitlastele ja kodukaitsjatele anda. Selleks ajaks oli oodatud Eesti vabariigi taastamist juba aastaid. Ülevad hetked saabusid 20. augusti hilisõhtul, kui Eesti riiklikku iseseisvust kinnitas Ülo Nugise haamrilöök Toompea suures saalis. “Seda ei uskunud veel 1985. ega 1986. aastal, et me saame Eesti vabariigi uuesti vabaks. Aga näed, päris ruttu läks see asi,” ütles Kasepõld.
Seoses iseseisvuse taastamisega on tal eredalt meeles see, kuidas koos kaitseliitlastega marsiti telemaja juurest Vabaduse väljakule. Väljas oli juba pime ning mehi oli palju – Vabaduse väljakule marsiti läbi linna suures kolonnis. Ka Toompealt tuli mehi lisaks. Hinnanguliselt võib öelda, et koos oli tuhatkond meest. Vabaduse väljak oli neid vähemalt poolenisti täis. Kasepõld pidas nende ees kõne, tänas Tallinnasse tuleku eest ning lubas tagasi kodudesse. Ka Kodukaitse juht Andrus Öövel esines sõnavõtuga.
Kaitseliidu ülem pääses öösel ka ise tagasi koju. Pärast kõiki neid sündmusi, alates Tallinna kaitse organiseerimisest, soomukikolonni liikumisest Tallinna suunas ja masinate nägemisest pealinna tänavatel, oli koju tagasi jõudmine eriti magus hetk. “Muidugi oli hea oma perekonda näha. Nende peale sai kõige muu keskel mõeldud päris palju. Eks need telefoniühendused olid toona sellised, nagu nad olid. Nüüd on palju lihtsam. Võid helistada millal iganes ja kust iganes,” rääkis Kasepõld.
Nüüd on nendest päevadest ja sündmustest möödas 32 aastat. Kasepõld ütles, et mida rohkem aega mööda läheb, seda vähem need sündmused meelde tulevad. Aastad on teinud oma töö ja ega praegugi enam kõiki detaile mäleta. “Eks pidulike ürituste käigus tulevad need päevad uuesti meelde. Siis saab meenutada, kui palju sai tegelikult ära tehtud. Kaitseliit sai taastatud, Tallinna ja valitsust sai kaitstud ning isegi KGB ruume üle võetud,” meenutas Kasepõld.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare