Vootele Ruusmaa
15. septembril toimus kultuurifestivali โSรคrinโ ajal Karolin Saariste debรผรผtluulekogu โLuulโ, mille jaoks ta kogub raha veel Hooandja projekti abil, raamatuesitlus-kontsert.
Laulja ja laulukirjutajana on luule temaga kaasas olnud juba viieteistkรผmnendast eluaastast, kui ta kirjutas oma esimese loo. Seetรตttu on paslik uurida, mis on tema jaoks luule. Kas Karolini jaoks on olemas luule ja lรผรผrika, kas neid saab eristada? Millest talle meeldib kirjutada, miks talle meeldib kirjutada?
Karolin, oled vรคlja andmas oma debรผรผtluulekogu โLuulโ, mille kaunite kaante vahele oled koondanud eri tonaalsusega luuletused. Spirituaalsus on vaheldumas eskapismiga, torkivate, isegi รตrritavate tekstidega, mis lรผkkab luulekogu erinevates suundades. Sellest johtuvalt minu esimene kรผsimus โ kui kaua oled neid luuletusi endaga kaasas kandnud?
Olen kรผll kirjutanud juba palju varem luuletusi, kuid need konkreetsed, mis on saanud kaante vahele, on sรผndinud alates 2021. aasta novembยญikuust kuni tรคnavu kevadkuudeni. Kevadel panin enda jaoks sellele luulekogule punkti, sest mingi hetk lihtsalt pead otsustama ja selle punkti panema. Luuletusi on voolanud pรคrast sedagi ja mis neist uutest saab, seda nรคitab aeg.
Millal tundsid รคra hetke, et nรผรผd oleks vaja kogutud materjal kaante vahele koondada? Kas eelnevalt on mรตnes ajakirjas (Vรคrske Rรตhk, Looming, Vikerkaar) sinu luulet avaldatud?
Kusjuures ma ei ole avaldanud oma luulet รผheski ajakirjas, ainult oma sotsiaalmeedia platvormidel. Ma pole end pidanud, ja ausalt รถeldes on raske ka praegugi pidada, luuletajaks. Ometi ma vist seda ikkagi olen… Kas olen? See on kummaline, aga mul tรตesti tuli mingi tugev impulss 2022. aasta septembris, Raplas โSรคrinaโ festivalil, et jรคrgmisel aastal annan ma vรคlja oma luulekogu ja esitlen seda 2023. aasta โSรคrinalโ. Ilmselt oli see idee kusagil kehasoppides kรผpsenud ja siis leidis รตige aja, et end ilmale nรคidata.
Pรคrast seda vรคljaรผtlemist hakkas luulet voolama. Vahel lausa nii, et pidin duลกi alt kiiresti vรคlja jooksma, et kirja pannaโฆ ja jalutuskรคikudel lihtsalt tulevad read. Sellepรคrast mul ongi raske enda kohta รถelda, et olen luuletaja. Need read sel perioodil kuidagi valgusid lรคbi minu. Aga mul oli siis ka palju aega. Olin lรคbipรตlemise รครคrel ja vรตtsin endale aega taastumiseks. Jalutasin palju metsas โ vรตtsin nii-รถelda aja maha. Ja sellest sรผndis luulelooming.