Niinemets ja Allika: „Me oleme kas meistrid või mitte keegi.“

Saaremaa ralliga tõmmati autospordi hooajale joon alla. Kaheksal järjestikusel korral on meie maakonna sõitjad Taavi Niinemets ja Esko Allika suutnud seljatada kõiki konkurente, tulles oma klassis meistriteks, nii ka sel aastal. Kolmandat aastat saavad mehed astuda EMV6 klassi meistritena poodiumi kõrgeimale astmele.

Viis karikat võitlesid Niinemets/Allika välja EMV9 klassis, kus võtavad mõõtu veoautod. Kas te kujutate ette seda adrenaliini, hirmutunnet, kui ühel hetkel teie juhitav masin sõidab põhjagaasiga, kuhu tahab, võimaluseta peatuda? Taavi ja Esko on seda tunnet tundnud. Taavi jaoks oli just see Leedu sõit tema pikaaegse sõidukogemuse kõige ekstreemsem olukord.
„Mingi nuki peal arvasin, et pean natukene vasakule hoidma, aga pidin hoopis paremale ja siis lendasime täishooga põllu peale. Hea, et püsti jäime, aga auto seisma ei jäänud. Me lihtsalt vaatasime, kuidas rahva poole kimame, kõik inimesed jooksid laiali, aga üks jäi istuma. Mõtlesin, et kas me tõesti saame nüüd sellele ühele inimesele pihta,“ meenutab Taavi. Õnneks lõppes sõidueksimuse ja mittetöötavate tagapiduritega õnnetus õnnelikult ja keegi viga ei saanud.
Esko jaoks oli kõige adrenaliinirohkem hetk, kui nad üldse esimest korda rallit sõitmas käisid. Meeste kokku pandud legendis oli midagi nihu läinud ja nad lõpetasid külili puude vahel. „Järgmisel rallil ma sellepärast enam ei osalenudki, vaid läks minu asemel teine inimene autosse. See oli tugev mõttekoht. Ega mul ole see ralli kunagi väga lihtsalt tulnud, aga peab kogu aeg rohkem arenema ja tegutsema,“ ütles ta. Motivatsiooni radadele naasta andis isikliku ralliauto ehitamine. „Mõtlesin, et pagan küll, mehaanik ma ka lihtsalt ei ole, ja proovisin uuesti,“ selgitab Esko.

Pikaaegne kogemus rallimaailmas sai meeste jaoks ametliku alguse 2007. aastal, 26-aastaste noormeestena. „Päris kaua aega tagasi,“ ütlen selle peale oma vestluskaaslastele. „Nagu oleks alles olnud,“ muigab Taavi vastu. Enne oli neil kogemus vaid lume- ja jääradadel, kuid suurem pisik sai külge korjatud tuttavatega rallidel mehaanikutena kaasas käies. „Nendega tagasi sõites saime ikka alati tee peal targutada, kuidas nad võiksid paremini sõita,“ meenutab Taavi ning lisab, et Rain Nipernado oli see, kes rääkis neile välja võimaluse laenata Ants Kristalli autot. „Ükskord ma Rainile ütlesin, et sina oledki süüdi, et me üldse praegu sõidame.”
Esimese rallikogemuse pidid mehed saama veokaga Viljandist Ants Kristallilt laenatud autoga. Ralli tühistati ja järgmisena ootas ees Saaremaa. Kuna Kristall oli kõrvalt näinud, kui palju on mehed vaeva näinud, loobus ta heatahtlikult Saaremaale minekust, et just Taavile ja Eskole võimalus anda.
Esimesel korral otsustati, et Taavi sõidab ja Esko loeb kaarti. Nii on see tegelikult tänagi. „Seal muidugi kõik vanemad olijad ütlesid, et ah, esimene ralli Saaremaal, te ei saa lõpuni niikuinii. Aga me saime ikka lõpuni. Sinna läks muidugi aega, sest me olime vahepeal kuskil külili omadega, ninapidi puude vahel ja igasugu muud nalja sai ka,“ meenutab Taavi. Juba esimesel rallil olid meestega kaasas fännid, kes Esko telefonikõne peale neile appi jooksid ja suure jõuga auto puude vahelt välja lükkasid.
2010. aastal mõtlesid Taavi ja Esko, et teistelt laenatud autodega sõitmisest ei tule ikka midagi välja ja otsustasid ise omale veoka kokku ehitada. Pärast seda on nad pidevalt rajal olnud ning käinud ka Lätis, Leedus ja Moskvas sõitmas.

Veoauto vahetati
sõiduauto vastu välja

Veel 2021. aastal sõitsid Esko ja Taavi veoautoga GAZ 51a, kolm viimast aastat on nad rooli keeranud aga BMW M3 E36-l. Kui 2014. aastal hakati erinevates klassides välja andma meistritiitleid, sai Niinemetsa ja Allika jaoks väikest viisi kinnis­ideeks korjata veokaga kokku viis meistritiitlit. Miks just viis? Sest Rapla rallisõitja Viktor Ivanov oli tol hetkel kogunud enim meistritiitleid, kokku neli. Taavi ja Esko tahtsid seda „rekordit“ ületada ning see ka õnnestus. „Paar aastat läks meil asi tuksi ja järjest ei õnnestunud neid tiitleid saada, aga aastal 2020 saime siis lõpuks selle viienda ka kätte,“ ütleb Taavi ja rõhutab, et lihtsalt see neil ei tulnud.
Mõte autot vahetada tiksus meestel kuklas aga mõnda aega. Nad tundsid, et vanus hakkab peale tulema ja varsti ei julge enam midagi uut ette võtta. Veokaga sõitmine hakkas ka pisut üksluiseks muutuma. Nimelt on meestel alati olnud põhimõte, et auto, millega sõidetakse, peab olema nende oskustest üle. Ehk kogu ralli tulemus peab jääma nende kui sõitjate, mitte auto taha. Veoautost olid nad endi sõnul suutnud maksimumi välja pigistada, soov oli katsetada uusi piire. BMW-ga EMV6 klassis on meeste sõnul konkurents oluliselt tugevam ja kiirused suuremad.
2021. aasta talvel olidki nad esimest korda uue autoga stardis. „Me ei olnud kunagi talvel sõitnud, ka veokaga mitte, ja siis kohe võitsime selle ralli oma klassis ära,“ ütleb Taavi. See oli nii neile kui ka teistele päris suur üllatus. 2023. aastal on taas põhjust rõõmustada – Niinemets/Allika on nüüd kolmekordsed meistrid EMV6 klassis. „Seekord oli kõige napikam. Rapla rallil oli meil tehniline probleem, Rally Estonial hakkas ka väljasõitmine pihta tehnilisest probleemist, Saaremaal generaatoririhm ja nii edasi. Neid asju on nii palju juhtunud, aga lõpuks saime ikkagi tiitli kätte,“ võtab Taavi hooaja kokku.
Saaremaal said mehed tunda pettumuse hetke, mil nad olid kindlad, et meistritiitlit ei ole neil võimalik saavutada. Neljaminutiline seisak tehnilise probleemi tõttu oli suur pettumus. „See tunne oli juba ära, et nüüd ongi kõik, aasta on magama pandud,“ meenutab Esko. Kuna aga punktisüsteemis oli tehtud muudatus, millega iga katsevõidu eest said osalejad lisapunkte, õnnestus meestel ikkagi tiitel endale napsata. „Me võitsime kõik katsed peale kahe ja tänu sellele tulime meistriks,“ täpsustab Taavi.
Meistritiitel pidevalt silme ees jooksmas on mehi pannud teistmoodi, strateegilisemalt sõitma. „Kui 2013 veel tiitlit ei olnud, siis sõitsidki igal rallil maksimumiga nii palju, kui autost tuli. Kui hakati tiitlit jagama, siis peab kogu aeg pikka plaani vaatama ja ette mõtlema. Peab vahel leppima sellega, et see tiitel ei tule alati kohe,“ räägib Esko.
Ralliklasside nimetused võivad võhikutele nagu mina olla pisut keerukad. Taavi ja Esko abil saan pildi vähe selgemaks. Nimelt on rallis klassid jaotatud autode võimsuse ja vedude järgi. EMV6 on tagaveolistele masinatele, mille mootor on kuni 3,5 liitrit. EMV7 näiteks aga esiveolistele kuni 2,0-liitristele masinatele. Mootori poolest on Taavi ja Esko kõige võimsamate masinatega konkurentsis, kus lõppkiirused on tõsised. Esko tõi välja, et selle aasta Paide rallil õnnestus neil BMW-st välja pigistada enda jaoks maksimumkiirus – 229 km/h. Seda loomulikult pikal, natukene allamäge sirgel teel.
Taavi ja Esko jaoks oli see esimene kord nii kiiresti sõita, kuid selline 200 km/h on nende jaoks tavapärane. Adrenaliin aastatega kadunud ei ole, ütlevad mehed ühest suust. Selliste kiirustega on hirm ikka nahas, sest number spidomeetril, millega tegeleda tuleb, on hoopis teine, kui veoautol oli.
Jõuame jutuga ajaressursini. Meeste sõnul on rallidel osalemine väga kulukas nii finantsiliselt kui ka ajaliselt. Saaremaa rallist oli intervjuu tegemise ajaks möödas peaaegu nädal, aga Taavi tegeles endiselt asjade lahtipakkimise, auto pesemise ja muu säärasega.
„Pärast seda rallit oli auto seest ka nii mudane, et ma ei ole suutnud välja mõelda, kuidas selle puhtaks saan. Siis veel ülevaatamine ja parandamine. Aga minu loogika on pärast rallit kohe auto korda teha, et ei peaks enne järgmist rallit sellele mõtlema. Kui rallipäeval peab veel midagi remontima, siis ei suuda sõidule keskenduda ja tekib lisastress,“ ütleb ta.
Kogu selle jutu peale Esko muigab ja ütleb: „Sa räägi praegu enda eest, mina olen põllumees. Ma tulin rallilt tagasi ja läksin kohe põllule.“ Põllumehi osaleb rallil teisigi ning need kaks hooaega käivad käsikäes täpselt ühel ajal. „Ega see hobi ei sobi jah hästi kokku selle ametiga. Sõitmise aja veel leiaks, aga auto ettevalmistamiseks mitte,“ nendib Esko.

Üks kilomeeter = üks A4

Kui võtta näitena Saaremaa ralli, algab osalejate jaoks ettevalmistus juba päev enne starti. Kahel korral antakse võimalus läbi sõita kõik kiiruskatsed, mille põhjal tuleb ise endale legend teha. Meie sõitjad on teinud plaani, et esimene kord on roolis Esko ja loeb Taavile ette ja teinekord vastupidi, et vastavust kontrollida ja täpsustusi teha. Paberile saavad kirja lühikesed sirged, pikad sirged, meetrid, kurvi raadiused, eripärad jpm. Täna on autodel küljes kaamerad, mille salvestusi hiljem läbi vaadatakse, et legendi veelgi täiendada.
„Kes veel tõsisemalt asja võtavad, vaatavad üle ka eelmiste aastate videod, sest katsed korduvad,“ ütleb Taavi. Ka meie mehed kasutasid sel hooajal mõnikord seda taktikat. Kaardilugejana ütleb Esko, et keskeltläbi on üks kilomeeter rajal vähemalt üks A4 legendi. Saaremaa ralli legend oli neil näiteks terve A4 kaustik.
Kiiruskatsete läbisõitmine on meie rallimeestele peamine trennikoht. Osalenud ja läbi viinud on nad ka testkatseid Raplamaal, kuid see pole sugugi lihtne ega odav lõbu. Tee kasutamiseks ja kinnipanemiseks tuleb võtta vallalt luba, samuti luba Eesti Autospordi Liidult, teavitada politseid, kohalikke elanikke, kohale kutsuda kiirabi, turvamehed jm. Pärast üritust tuleb tee ka korda teha. Taavi sõnul on ühe testi korraldamise maksumus keskeltläbi 2000-3000 eurot.
Selles, et autosport on üks kulukas hobi, ei pea ilmselt kedagi veenma. Taavi ja Esko jaoks on nende suurim sponsor sõprusringkond, kes igaüks omamoodi panustab. Kes aitab autot remontida, kes ostab mõne rehvi.
Juuru tehnikaklubi on üks osa sõprusringkonnast. Kunagi võistlesid Esko ja Taavi Märjamaa Rally Team’i all, kuid kui poodiumile kutsudes hõigati välja, et tegemist on Märjamaa meestega, jäi see veidi hinge kriipima „Iga kord, kui poodiumile läksime, siis öeldi, et Märjamaa mehed võitsid. Mõtlesime, et me oleme ikkagi Juuru mehed ja tegime Juuru tehnikaklubi. See oli üks põhjustest,“ ütleb Taavi. Tänaseks on klubil tubli järelkasv ning kokku 8 ekipaaži. Erinevatel rallidel on juurukad näidanud head taset. Kui võtta veoautode kümne hooaja kokkuvõte, kuulub üheksa meistritiitlit just Juuru meestele.
Millised on aga 16-aastase kogemuse kõige paremad hetked? Esko meenutab hetke, kui nad esimest korda BMW-ga meistriteks tulid. „Et see üldse võimalik oli, see oli kõigi jaoks ime. Mingid GAZ-vennad tulevad ja hakkavad toimetama,“ ütleb Esko ja ka Taavi kinnitab, et enamik olid ikkagi väga skeptilised. Niinemetsale pakkus rahuldust ka eelmine aasta Saaremaal, kui suudeti selja taga hoida väga tugevat konkurenti Leedust.
Suuri eesmärke nad tulevikuks ei sea. „Kui see majandus ikka päris kokku ei kuku, siis prooviks veel järgmine aasta sõita. Tahaks proovida ka nelikveo ära, aga ei tea millal ja kas tekib võimalus.” Täna arvavad mehed, et nad on igasugusteks uljusteks liiga vanad. Kõike proovida ja erinevaid piire erinevate autodega katsetada väga enam ei taheta.
Jaanuaris on mehed kutsutud Tartusse autospordi hooaja lõputseremooniale. See on neile kaheksas kord minna meistritiitlile järele. „Ka veokaga oli meil nii, et kui me esimeseks ei saanud, siis ei saanud me poodiumile ka. Kui oli pekkis aasta, siis oli ikka täitsa pekkis. Me oleme kas meistrid või mitte keegi,“ lõpetab Taavi põneva jutuajamise.