Intressimäärade ehk Euribori kiire tõus on mitmel juhul mitmekordistanud Eesti perede kulusid. Parajat väljakutset on see pakkunud aga ka valdade finantsosakondadele. Raplamaa neli omavalitsust on endi sõnul pigem hästi majandanud ning laenuvõimekus neil kadunud ei ole.
Kohila vallavanem Allar Haljasorg ütles, et valla laenukoormus on pisut väiksem kui 10 miljonit eurot ning intressikulude tõusuga on arvestatud ja finantseerimisotsused tehtud targalt. „Kui intressikulude kasvu vaadata kontekstis, milles vald on ellu viinud vajalikud investeerimisotsused, ning arvestades lähimineviku ehitushinna indeksit ja üldisi inflatsioonimäärasid, siis on Kohila vald targalt majandanud,“ täpsustas ta.
Vallavanema hinnangul on intressikulude kasv paratamatus, mis on aga andnud täiendava stiimuli mistahes majanduskulude ülevaatamiseks. Kohila vallal on endiselt võimekust täiendavalt laenu juurde taotleda, kuid vallajuhina peab Haljasorg oluliseks hoida mõõdukalt head finantsvõimekust ka keskpikas perspektiivis.
Märjamaa vallavalitsuse rahandusosakonna juhataja Lea Laurits ütles, et äsja vallavolikogus kinnitatud eelarvestrateegia põhjal oli 2022. aasta lõpu seisuga vallal võlakohustusi pisut alla 8 miljoni euro (7 755 363 €) ning 2023. aasta lõpu seisuga veidi alla 9 miljoni euro (8 703 817 €). Osakonna juhataja sõnul on seoses Euribori kiire kasvuga intresside maksed laenudelt võrreldes möödunud aastaga kasvanud kolmekordseks. „Näiteks tasus Märjamaa vald 2022. aastal pangalaenude intresse 115 148 eurot ja käesolevaks aastaks on planeeritud 346 544 eurot,“ tõi Laurits välja konkreetsed arvud.
Lauritsa sõnul mõjutab Euribori tõus kahtlemata nii valla laenu- kui ka investeerimisvõimekust. „Laenu toel investeerimine muutub järjest kallimaks ja tagasimaksete periood pikeneb. Netovõlakoormuse ülemmäära põhjal on vallal küll vaba ressurssi laenukoormuse suurendamiseks, aga seejuures muutub laenu teenindamine keeruliseks, sest tulem ei kata seoses Euribori tõusuga laenude teenindamiseks vajalikke kulutusi.“
Kehtna vallal on finantsjuhi Marika Ojaperve sõnul kokku kümme kehtivat laenulepingut jäägiga kolm miljonit eurot. Veel sel aastal on planeeritud võtta laenu 390 000 eurot, järgneval aga 1,9 miljonit eurot. „Kehtna valla netovõlakoormus oli 2022. aasta lõpus 12%, käesoleva aasta lõpuks kavandatu 13% ja 2024. aasta lõpuks 26%. Vaba netovõlakoormus võimaldab investeeringuid planeerida, kuid sealjuures peab arvestama laenu ja intressi tasumise kasvuga,” ütles finantsjuht ning selgitas, et laenu ja intressi tagasimakseteks tulevad vahendid põhitegevuste tulemist (põhitegevuse tulud miinus põhitegevuse kulud).
2022. aastal tasuti Ojaperve sõnul laenuintresse 44 000 eurot, sel aastal aga 176 000 ning 2024. aastal 257 000 eurot. See näitab, et intressikulu on kahe aastaga kasvanud 5,8 korda ehk 213 000 euro võrra. ”Need vahendid tuleb leida põhitegevuse arvelt, kas tulusid kasvatades või kulusid kokku hoides,” täpsustas finantsjuht.
Kuivõrd investeeringud kavandatakse eelarvestrateegias, mis vaadatakse volikogus üle iga aasta, tuleb finantsjuhi sõnul tõdeda, et vajadused ja soovid on suuremad kui reaalne võimekus. Seetõttu tuleb seada prioriteete ning langetada ebapopulaarseid otsuseid. „Kehtna vallavolikogu on suutnud investeeringute kavandamisel realistlikku ja pigem konservatiivset joont hoida.”
Rapla valla abivallavanem Rain Terras nendib samuti, et aastaga on raha hind hüppeliselt tõusnud. Tänase seisuga on vallal 9,2 miljonit laenu- ja kapitaalrendikohustusi, mis tõuseb käesoleva aasta lõpuks 12 miljoni euroni ning järgmise aasta lõpuks veelgi ehk 17 miljonini. ”See on ka meie ülemine piir tagamaks valla maksejõulisus Euribori tuules,” ütles Terras.
Ka Raplas vaadatakse investeeringute kava igal aastal üle ning Terrase sõnul teavad nad täna, et uute lasteaiakohtade vajadus just Rapla linnas on valla arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. „Seda investeeringut aga hetkel kavas ei ole. Seega vallavolikogul ja valitsusel on ees väga olulised arutelud prioriteetide ülevaatamisel. Igal juhul kehtib siin ütlus: kümme korda mõõda ja üks kord lõika.”
Vallavanem Gert Villard lisas omalt poolt, et praegune valla laenukoormus võimaldab pooleliolevad projektid lõpetada ning investeeringute kavas oleva mahu piires tegutsedes jäädakse lubatud laenukohustuse piiridesse. ”Samas nagu ikka on vajadusi tunduvalt rohkem kui piiratud ressursist lähtuvalt võimalik ellu viia. Siin tuleb teha majanduslikult mõistlikke otsuseid ning volikogu ja valitsuse koostöös leiame kõige hädavajalikumad investeeringute vajadused,” ütles ta.
Vallavanema arvates on igati mõistetav ootus valla jätkuvaks ja stabiilseks arenguks, kus kasvaks kvaliteetsete avalike teenuste maht ning uueneksid erinevad taristuobjektid. Viimase viie-kuue aasta jooksul on Villardi sõnul neisse vilkalt investeeritud, kuid finantsvahendid saadi paljudel juhtudel riigilt ühekordse toetusena.
”Majandusel läks hästi ja raha eelarvesse laekus kenasti. Samas tuleb tõdeda, et varjuküljena ei olnud omavalitsustel motivatsiooni tegeleda avalike teenuste tõhustamisega. Näitena võiks siin tuua väga ebapopulaarse haldusreformi,” kommenteeris Villard ja tõdes, et majanduses ei olegi ainult head ajad ning mitu kriisi lühikesel perioodil on väga tugevasti mõjutanud kohalikku omavalitsust.


