Maavarade teemaplaneering lubab kaevandamisega seotud probleeme leevendada

Kliimaministeerium ning regionaal- ja põllumajandusministeerium alustasid Raplamaal maavarade teemaplaneeringu koostamist. Uus dokument peaks aitama maavarade kaevandamist paremini planeerida ja lahendada mitmeid tänaseid murekohti.

Uurisime Raplamaal esile tõusnud probleemide valguses, mida uuest teemaplaneeringust oodata. Küsimustele vastasid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi planeeringute valdkonna nõunik Alan Rood, kliimaministeeriumi maavarade valdkonna nõunik Harry Kuivkaev ja Skepast & Puhkim ruumilise planeerimise osakonna juht Triin Koorits.

Raplamaa omavalitsused (eriti just Harjumaa piiril asuv Kohila vald) on hulgaliselt laekuvate uuringulubadega hädas ning see teeb ka kohalikud ärevaks. Omavalitsusel ei ole uuringuloast keeldumiseks palju võimalusi. Kuidas teemaplaneering seda olukorda muudab? Kas üle kogu valla pillutud uuringulubade hulk hakkab vähenema?
Jah, just mainitud murede lahendamiseks planeering ongi ellu kutsutud, sest seni jättis maavarade uurimise ja kaevandamise planeerimine soovida. Aastakümnete jooksul ei teadnud KOV-id, mis piirkondadesse, millal, mis projektide teostamiseks on maavarasid  vaja. Ebakindlas olukorras olid ka ehitajad ja kohalikud elanikud. Planeeringu eesmärk on viia kokku ühiskonna vajadus koos KOV-ide tingimuste ja kohalike inimeste ootustega, et sünniks umbes 50-aastase perspektiiviga selgustloov plaan.
Umbes 80% täna kaevandatud ehitusmaavaradest kulub selleks, et meil saaksid ehitatud teetaristu, elamud ning muud ehitised-rajatised nagu sillad, sadamad, tuulepargid jne. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjääre avamata pole võimalik neid ehitada, kuid meie eesmärk on tagada riigile vajalik maht selliselt, et see ei tuleks kohalike inimeste elukvaliteedi arvelt.
Ehk kokku võttes võiks öelda järgmiselt: planeeringu eesmärk on anda kohalikele inimestele, omavalitsustele, aga ka riigile ja erasektorile selgust maavarade kaevandamise osas ning tänu tegevuse hoolikale planeerimisele ja kaasamisele maandada tegevusega kaasnevaid pingeid.

Mil moel arvestatakse teemaplaneeringu koostamisel valdade üldplaneeringuga ja sinna märgitud rohealadega?
Praegu just oleme planeeringu I etapi lõpus, kus pakume välja loogikat, ehk esmast visiooni sellest, mismoodi hakkab maavarade planeerimine toimuma. Jah, juba lähteülesandes võtame arvesse KOV-idest tulevat sisendit sobivate ja sobimatute alade teemal. Pärast lähteülesande valmimist hakatakse koostama esimest lahenduse versiooni, kus saame arvestada KOV-ide sisendit.
Ehk lahenduse koostamisel kaardistame kõigepealt ehitusmaavarade potentsiaalseid leiukohti, millel ei lasu keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid või muid piiranguid, ja siis vaatame, kas neis leiukohtades leiduvate maavarade kogus on piisav ühiskonna vajaduse rahuldamiseks.

Mida kohalike elanikega arvestamine reaalselt tähendab? Üks näide Raplamaalt. Uuringuluba keset 150 inimesega küla, kõige lähemad majapidamised asuvad alast 300 meetri kaugusel. Lisaks asub 4 km kaugusel juba toimiv kaevandus. Omavalitsus ei pea piirkonda kuidagi sobilikuks kaevanduse rajamiseks. Kas teemaplaneeringu järel jäävad sellised näited minevikku?
Kaevandamisega seotud mured on üldjoontes sarnased igal pool, ükskõik mis piirkonnas me sel teemal ei räägi: Harjumaal, Pärnumaal või Raplamaal. Mured, nagu ebapiisavad puhveralad, kohalike teede koormatus, kaevandamisega seotud müra jt häiringud ning puudulik koostöö kaevandajatega on viinud meid olukorda, kus inimesed ja omavalitsused ei ole nõus uute kaevandamisalade avamisega. Seni longanud kaevandamise kultuur ja mittepiisav planeerimine on mured, mis nüüd kajavad meile tagasi. Neid kõiki võtame arvesse ja paneme planeeringu ajal paika.
Ehk edaspidi, kui planeering defineerib kaevandamiseks potentsiaalselt sobiliku koha, siis paneb ta paika ka tingimused, mida tuleb täpsemalt hinnata kaevandamisloa etapis. Ütleks nii, et hetkel, kui me alles pakume esmast planeeringu loogikat, saab rääkida muredest üldistatud kujul ning siis, kui pakume juba potentsiaalseid kaevandamisalasid, saame rääkida konkreetselt tingimustest, mis konkreetset leiukohta võiksid puudutada.

Raplamaa tunneb end tihtipeale kui Harjumaa tagahoov, kust suurprojektide jaoks vajalik materjal üles kaevatakse. Kuidas teemaplaneering seda arvestab? On see paratamatu, et hõredama asustusega Raplamaale tuleb rohkem kaevandusi?
Kaevandamine on selline valdkond, kus peaaegu igaüks tunneb, et talle on tehtud liiga. Aga maavarasid saab kaevandada ainult seal, kus nad on, ja seega eelkõige me vaatame leiukohti, kus kaevandamine on võimalik.
Ehitusmaavarad on selline materjal, mida on vaja suurtes kogustes ja mille transportimine kaugemalt mõjutab keskkonda aina suuremalt ehk kaevandada on mõistlik maksimaalselt ehitusobjekti lähedal. Raplamaa läheduses on täna arendamisel Eesti suurimad objektid: tuulepargid, Rail Baltic, Via Baltica neljarealiseks ehitamine jne, samuti vajab materjale elamufond ja selle renoveerimine ning seega on ehitusmaavarade kaardistamine siin õige samm ka keskkonna ja kliima seisukohalt. Maakondade võrdluses kaevandatakse kõige rohkem ehitusmaavarasid Harjumaal, keskmiselt 38% kogu kaevandamise mahust, aga arvestades suuri taristuobjektide ehitusi, võib Raplamaal maavarade vajadus kasvada.

Mil viisil saavad teemaplaneeringu koostamisel elanikud kaasa rääkida?
Tegelikult saab meeskonnaga ühendust võtta kogu aeg ja oma murest või ettepanekust teatada. Olulisemate etappide järel, kui on valminud lähteülesanne (I etapp avalikustatakse 2023. a novembri keskpaigas), kui pakume potentsiaalsed leiukohad (II etapp 2024-2025) ning kinnitame planeeringu (III 2025-2026), korraldame nii füüsilisi kui ka online kaasamiskoosolekuid. Soovitame soojalt võtta neist osa, sest vahetus dialoogis saame rääkida oma tööst ning vastata inimeste küsimustele. On oluline mõista, et planeeringu eesmärk on pakkuda lahendust.
Esimese etapi kaasamiskoosolekuid me alles hakkame tegema ja kutsume inimesi liituma nendega nii online’is kui ka füüsiliselt. Online’is teeme kaks kohtumist, millest esimene toimub 16. novembril (neljapäeval) algusega kell 16 ja teine 6. detsembril (kolmapäeval) algusega kell 16. Kohtumise lingi leiab nii planeeringu veebilehe aadressil: www.riigiplaneering.ee kui ka Raplamaa valdade kodulehekülgede kaudu. Küsimuste korral palun kirjutage planeeringu korraldajatele: [email protected] või [email protected].

Millal teemaplaneering lõplikult valmib?
Kui kõik läheb plaani järgi, valmib planeering 2026. aasta lõpuks ja loob selguse maavarade kaevandamise osas vähemalt 30 aastaks.