Kliimaministeerium ning regionaal- ja pรตllumajandusministeerium alustasid Raplamaal maavarade teemaplaneeringu koostamist. Uus dokument peaks aitama maavarade kaevandamist paremini planeerida ja lahendada mitmeid tรคnaseid murekohti.
Uurisime Raplamaal esile tรตusnud probleemide valguses, mida uuest teemaplaneeringust oodata. Kรผsimustele vastasid regionaal- ja pรตllumajandusministeeriumi planeeringute valdkonna nรตunik Alan Rood, kliimaministeeriumi maavarade valdkonna nรตunik Harry Kuivkaev ja Skepast & Puhkim ruumilise planeerimise osakonna juht Triin Koorits.
Raplamaa omavalitsused (eriti just Harjumaa piiril asuv Kohila vald) on hulgaliselt laekuvate uuringulubadega hรคdas ning see teeb ka kohalikud รคrevaks. Omavalitsusel ei ole uuringuloast keeldumiseks palju vรตimalusi. Kuidas teemaplaneering seda olukorda muudab? Kas รผle kogu valla pillutud uuringulubade hulk hakkab vรคhenema?
Jah, just mainitud murede lahendamiseks planeering ongi ellu kutsutud, sest seni jรคttis maavarade uurimise ja kaevandamise planeerimine soovida. Aastakรผmnete jooksul ei teadnud KOV-id, mis piirkondadesse, millal, mis projektide teostamiseks on maavarasidย vaja. Ebakindlas olukorras olid ka ehitajad ja kohalikud elanikud. Planeeringu eesmรคrk on viia kokku รผhiskonna vajadus koos KOV-ide tingimuste ja kohalike inimeste ootustega, et sรผnniks umbes 50-aastase perspektiiviga selgustloov plaan.
Umbes 80% tรคna kaevandatud ehitusmaavaradest kulub selleks, et meil saaksid ehitatud teetaristu, elamud ning muud ehitised-rajatised nagu sillad, sadamad, tuulepargid jne. Uusi kruusa-, liiva- ja lubjakivikarjรครคre avamata pole vรตimalik neid ehitada, kuid meie eesmรคrk on tagada riigile vajalik maht selliselt, et see ei tuleks kohalike inimeste elukvaliteedi arvelt.
Ehk kokku vรตttes vรตiks รถelda jรคrgmiselt: planeeringu eesmรคrk on anda kohalikele inimestele, omavalitsustele, aga ka riigile ja erasektorile selgust maavarade kaevandamise osas ning tรคnu tegevuse hoolikale planeerimisele ja kaasamisele maandada tegevusega kaasnevaid pingeid.
Mil moel arvestatakse teemaplaneeringu koostamisel valdade รผldplaneeringuga ja sinna mรคrgitud rohealadega?
Praegu just oleme planeeringu I etapi lรตpus, kus pakume vรคlja loogikat, ehk esmast visiooni sellest, mismoodi hakkab maavarade planeerimine toimuma. Jah, juba lรคhteรผlesandes vรตtame arvesse KOV-idest tulevat sisendit sobivate ja sobimatute alade teemal. Pรคrast lรคhteรผlesande valmimist hakatakse koostama esimest lahenduse versiooni, kus saame arvestada KOV-ide sisendit.
Ehk lahenduse koostamisel kaardistame kรตigepealt ehitusmaavarade potentsiaalseid leiukohti, millel ei lasu keskkonnakaitselisi, sotsiaalseid vรตi muid piiranguid, ja siis vaatame, kas neis leiukohtades leiduvate maavarade kogus on piisav รผhiskonna vajaduse rahuldamiseks.
Mida kohalike elanikega arvestamine reaalselt tรคhendab? รks nรคide Raplamaalt. Uuringuluba keset 150 inimesega kรผla, kรตige lรคhemad majapidamised asuvad alast 300 meetri kaugusel. Lisaks asub 4 km kaugusel juba toimiv kaevandus. Omavalitsus ei pea piirkonda kuidagi sobilikuks kaevanduse rajamiseks. Kas teemaplaneeringu jรคrel jรครคvad sellised nรคited minevikku?
Kaevandamisega seotud mured on รผldjoontes sarnased igal pool, รผkskรตik mis piirkonnas me sel teemal ei rรครคgi: Harjumaal, Pรคrnumaal vรตi Raplamaal. Mured, nagu ebapiisavad puhveralad, kohalike teede koormatus, kaevandamisega seotud mรผra jt hรคiringud ning puudulik koostรถรถ kaevandajatega on viinud meid olukorda, kus inimesed ja omavalitsused ei ole nรตus uute kaevandamisalade avamisega. Seni longanud kaevandamise kultuur ja mittepiisav planeerimine on mured, mis nรผรผd kajavad meile tagasi. Neid kรตiki vรตtame arvesse ja paneme planeeringu ajal paika.
Ehk edaspidi, kui planeering defineerib kaevandamiseks potentsiaalselt sobiliku koha, siis paneb ta paika ka tingimused, mida tuleb tรคpsemalt hinnata kaevandamisloa etapis. รtleks nii, et hetkel, kui me alles pakume esmast planeeringu loogikat, saab rรครคkida muredest รผldistatud kujul ning siis, kui pakume juba potentsiaalseid kaevandamisalasid, saame rรครคkida konkreetselt tingimustest, mis konkreetset leiukohta vรตiksid puudutada.
Raplamaa tunneb end tihtipeale kui Harjumaa tagahoov, kust suurprojektide jaoks vajalik materjal รผles kaevatakse. Kuidas teemaplaneering seda arvestab? On see paratamatu, et hรตredama asustusega Raplamaale tuleb rohkem kaevandusi?
Kaevandamine on selline valdkond, kus peaaegu igaรผks tunneb, et talle on tehtud liiga. Aga maavarasid saab kaevandada ainult seal, kus nad on, ja seega eelkรตige me vaatame leiukohti, kus kaevandamine on vรตimalik.
Ehitusmaavarad on selline materjal, mida on vaja suurtes kogustes ja mille transportimine kaugemalt mรตjutab keskkonda aina suuremalt ehk kaevandada on mรตistlik maksimaalselt ehitusobjekti lรคhedal. Raplamaa lรคheduses on tรคna arendamisel Eesti suurimad objektid: tuulepargid, Rail Baltic, Via Baltica neljarealiseks ehitamine jne, samuti vajab materjale elamufond ja selle renoveerimine ning seega on ehitusmaavarade kaardistamine siin รตige samm ka keskkonna ja kliima seisukohalt. Maakondade vรตrdluses kaevandatakse kรตige rohkem ehitusmaavarasid Harjumaal, keskmiselt 38% kogu kaevandamise mahust, aga arvestades suuri taristuobjektide ehitusi, vรตib Raplamaal maavarade vajadus kasvada.
Mil viisil saavad teemaplaneeringu koostamisel elanikud kaasa rรครคkida?
Tegelikult saab meeskonnaga รผhendust vรตtta kogu aeg ja oma murest vรตi ettepanekust teatada. Olulisemate etappide jรคrel, kui on valminud lรคhteรผlesanne (I etapp avalikustatakse 2023. a novembri keskpaigas), kui pakume potentsiaalsed leiukohad (II etapp 2024-2025) ning kinnitame planeeringu (III 2025-2026), korraldame nii fรผรผsilisi kui ka online kaasamiskoosolekuid. Soovitame soojalt vรตtta neist osa, sest vahetus dialoogis saame rรครคkida oma tรถรถst ning vastata inimeste kรผsimustele. On oluline mรตista, et planeeringu eesmรคrk on pakkuda lahendust.
Esimese etapi kaasamiskoosolekuid me alles hakkame tegema ja kutsume inimesi liituma nendega nii onlineโis kui ka fรผรผsiliselt. Onlineโis teeme kaks kohtumist, millest esimene toimub 16. novembril (neljapรคeval) algusega kell 16 ja teine 6. detsembril (kolmapรคeval) algusega kell 16. Kohtumise lingi leiab nii planeeringu veebilehe aadressil: www.riigiplaneering.ee kui ka Raplamaa valdade kodulehekรผlgede kaudu. Kรผsimuste korral palun kirjutage planeeringu korraldajatele: [email protected] vรตi [email protected].
Millal teemaplaneering lรตplikult valmib?
Kui kรตik lรคheb plaani jรคrgi, valmib planeering 2026. aasta lรตpuks ja loob selguse maavarade kaevandamise osas vรคhemalt 30 aastaks.