Saunas käimine ei ole ainult ihu pesemiseks. See on koht vaimu puhkamiseks, lõõgastuseks, aruteludeks ja muidugi ka maailma parandamiseks. Eriti ehedal kujul kangastub see laupäevaõhtuti ühissaunades, kuhu tulevad kokku kümned inimesed. Üks selline tegutseb Märjamaa südames, sobiva nimega Sauna tänaval.
Eestvedajad teevad oma tööd kohe nii hästi, et terve tänavune Märjamaa Folk oli pühendatud saunatamisele ning folgi saunaala esitati nominendina Raplamaa aasta teo konkursile.
Isegi kui ei teaks, kus Märjamaa saunamaja asub, saab sellest mööda jalutades sellest kohe aru. Niivõrd ehe on selle hoone välisilme, kus on saun asunud juba aastast 1967. Paljudele võib tulla üllatusena, et sellised ühissaunad üldse veel tegutsevad. Näiteks Rapla oma on juba aastaid kinni. Kui peaaegu kõigil on kodus või suvilas oma saun, siis milleks veel keset alevit ühissaun? Ometi toob see reede ja laupäeva õhtul kokku kümneid inimesi, kelle jaoks on seal käimine kujunenud rituaaliks. Teisalt muidugi on hea end kohalike uudistega kursis hoida, just seal need kõige põletavamad jutud räägitakse.
MTÜ Märjamaa Saun tegutseb alates aastast 2012. Siis võtsid mehed selle hoone üle ning tegid aastate jooksul korda. Märjamaa sauna ülalpidamise on võtnud oma südameasjaks kaks meest – Janno Enni ja Andres Elmik. Kummagi jaoks ei ole see põhitöö ega sissetulek. Kasumimarginaale sealt välja ei võta, pigem vaadatakse, kuidas ots otsaga kokku tulla. Lisaks on osalise koormusega kaks töötajat – saunaperemees ja -perenaine.
Enni ja Elmik on väga tänulikud neile kahele inimesele nende panuse eest. Reeglina on peremees platsis reede hommikul kella kaheksast, et ahju tuli teha. Perenaise esmane koristustöö algab õhtul kella üheksast või kümnest, kui saun ametlikult kinni pannakse. Enne seda müüb ta pileteid. Suurem puhastamine tehakse nädala sees.
