2.2 C
Rapla
Laupäev, 24 veebr. 2024
UudisedMida teha, kui sinu postkasti on saabunud laimu nõudekiri?

Mida teha, kui sinu postkasti on saabunud laimu nõudekiri?

Kaire Sepper,

Advokaadibüroo Hedman jurist

Veel mõni aasta tagasi vaatasid nii avalikkus kui ka advokaadid nõudekirjade esitamise praktikale halvasti. Praegu tundub, et iga suurem advokaadibüroo on lausa loonud laimuosakonna ning hakanud nõudekirju vorpima kõigile ja kõige eest.

Nõudekirju on viimastel nädalatel esitatud näiteks selleks, et tutvuda veel ilmumata raamatu sisuga, aga ka blogipostituste jagamise eest, kuulujuttude levitamise ning arvamusartiklite kirjutamise eest. Kõik on solvunud ja kõigile tehakse äkki liiga. Ei lähe mööda päevagi, kui saab jälle lugeda sellest, kes kellele nõudekirja saatis, kes kui palju ja mida nõuab ja kes kellele kui palju juba maksnud on.

Mida teha, kui olete ka üks neist „õnnelikest“, kelle postkasti on saabunud laimu nõudekiri?
Esmalt tasub võtta istet, hingata sisse ja vaadata täpsemalt üle, mida teilt üldse nõutakse. Edasine tegevuskava sõltub sellest, kas nõudel on alust.
Kui te ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, siis ei pea te ka kellelegi midagi hüvitama.
Kui siiski ilmneb, et võib-olla olite oma sõnakasutuses natuke liiga värvikas või avaldasite mõtlematult kontrollimata ja ebaõigeid fakte, tuleb tagajärgedega tegeleda.

Millised on võimalused?
Reeglina küsitakse laimu eest ümmarguselt 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitist, millele lisanduvad õigusabikulud, olenevalt advokaadibüroost. Õigusabikulud võivad ulatuda sadadesse eurodesse. Enamikul büroodel on päris head nõudekirja blanketid juba olemas, mida saab korduvalt kasutada.
Lisaks kontrollisin üle, et tehisintellekt ehk ChatGPT suudab koostada täiesti viisaka nõudekirja kõigest 27 sekundiga. Ehk tänapäeval ei pea nõudekirja koostamiseks isegi advokaadi poole pöörduma.

Kui olete nõudekirja kätte saanud, võib alati alustada vabandamisest. Samuti võib teha oma pakkumise mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viimasel ajal on kohtud erinevates laimukaasustes välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitiseks keskmiselt 300-600 eurot.

Kui tõepoolest olete eksinud ja soovite kahju hüvitada, võite vastaspoolele teha mõistliku kompromisspakkumise. Teisel poolel on siinkohal mõistlik pakkumine vastu võtta. Kui kokkuleppele ei jõuta ja asi liigub kohtusse ning kohus mõistab hüvitiseks välja sarnase summa, mida pakkusite, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Seega on täiesti võimalik, et isik, kes teilt hüvitist nõudis, saab sama summa, mida alguses pakkusite, ning peab kandma nii enda kui ka teie kohtukulud.

Nõudele reageerimata jätmine ei anna eeliseid
Teine pool võib kohtusse minna ka ilma kohtueelseid läbirääkimisi pidamata. Tõenäosus, kas ja kelle vastu kohtusse minnakse, oleneb suuresti rikkumise raskusest ning laimaja isikust. Igale nõudekirjale siiski kohtumenetlust ei järgne ning iga alustatud kohtumenetlus ei pruugi solvatule positiivselt lõppeda.
Kokkuvõtteks soovitan olla esmalt enesekriitiline avaldatava teksti ja sisu osas. Kui inimene tunneb, et teda on siiski laimatud, soovitan pöörduda esmalt avaldaja poole ning paluda tekst maha võtta või muuta. Kui see ei õnnestu, võib tõepoolest pöörduda oma õiguste kaitseks õigusnõustaja poole, aga ka advokaatidelt ootaks inimlikkust. Võimaldada nn hüvitise tasumiseks ja läbirääkimisteks vaid mõned päevad on ilmselgelt ebamõistlik aeg ja halb praktika.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused