5.1 C
Rapla
Esmaspäev, 16 nov. 2026
UudisedRaplamaa koolid on tervise edendamisega tegelenud juba 25 aastat

Raplamaa koolid on tervise edendamisega tegelenud juba 25 aastat

Tervist edendavate koolide (TEK) võrgustik tegutseb Raplamaal juba 25 aastat. Seda tähistati novembri keskpaigas konverentsiga.

Raplamaa võrgustikku kuulub 14 kooli, millest lõviosa konverentsil ka osales. Iga kool jagas oma kogemusi ja kirjeldas, mida seni tervise edendamiseks tehtud on. Külas käis ka Irena Viitamees Põlvamaa Arenduskeskusest, et jagada sealsete tervist edendavate koolide kogemust.
Raplamaal liitus tervist edendavate koolide võrgustikuga Ülle Laasneri eestvedamisel esimesena Vesiroosi kool 1998. aastal, järgmisena Kohila gümnaasium 2001. aastal. Lõviosa sellest ajast on tervist edendavate koolide võrgustikku maakonnas koordineerinud Rapla Vesiroosi kooli õpetaja Pilvi Pregel.

Veerandsaja aasta jooksul on võrgustik teinud mitmekülgseid pingutusi kooliõpilaste ja personali tervise toetamiseks.
Igas koolis on oma tervisenõukogu, kuhu kuuluvad erinevate alade esindajad ja juhtkond, paremal juhul ka lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Nõukogu vaatab süsteemselt üle, kuidas koolis füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis toetatud on, ja analüüsib, kuhu rohkem tähelepanu suunata tuleks. Läbi aastate on sellele ülesandele erinevalt lähenetud, alustades konkreetsetest tegevuskavadest kuni vabama lähenemiseni. „Normaalsus oleks, et kõik koolid on tervist edendavad,” ütleb Pregel.
Tervist edendavate tegevuste alla on kuulunud näiteks tervisenädalate ja ujumistundide korraldamine, tugiõpilasliikumisele T.O.R.E hoo sisse lükkamine ja lõbusate vahetundide pidamine. Iga aasta tulevad tervisenõukogu liikmed kokku suvekooli, kus räägitakse päevakajalistel teemadel. Suvekooli teine oluline roll on meeskonda võimestada, sest enamasti tehakse seda tasustamata tööna oma põhitöö kõrvalt.
Terviseedendus ise on pidev protsess, mis vähemalt seni ei ole lõpule jõudnud. Pregel tõdeb, et paljuski on tähelepanu vajavad probleemid läbi aastate samad. Juba 15 aastat tagasi anti välja voldikuid, kuidas näiteks stressiga toime tulla ja oma mõtteid juhtida. Ometi maadleme sellega samamoodi ka täna. Ja kuigi vaimne tervis on viimastel aastatel rohkem tähelepanu saanud, on viimased aastad toonud endaga kaasa ka uut ebakindlust koroonapandeemia ja sõja näol. Nii on vaimne tervis nii õpetajate kui ka õpilaste seas jätkuvalt oluline fookus.
Sarnaselt ei saa koolides senini mööda uimastitest, vahepeal on ehk muutunud vaid see, mida tarvitatakse. Pregel usub, et küsimus taandub samuti vaimsele tervisele. „Kui inimesel oleks kõik paigas, ta oleks kindel ja rõõmsameelne, siis ta ei läheks sellega kaasa,” arvab ta. Õpilaste seas on kasvav probleem ka ülekaalulisus.
Pregel räägib, et füüsilise tervisega seotud probleeme on võimalik vähemalt väliselt märgata, aga vaimsele tervisele on palju keerulisem läheneda, sest pahatihti ei paista see õpilase naeratuse tagant kuidagi välja.
Mõneti takerdub koolis tehtav terviseedenduse alane töö ka selle taha, et kooli käed ei ulatu kõikjale. Lapse kujunemise seisukohast on eriti suur tähtsus esimesel kolmel eluaastal, mil ta on suuresti kodus. Ja ka sealt edasi on selge, et lapse murede märkamisel, eriti just vaimse tervise seisukohast, mängib võtmerolli lapsevanem, kes on kohal. Pahatihti jääb lastel sellest tähelepanust puudu ja vanemad ei tea, mis muredega laps maadleb. Kool on nõutu, kuidas vanemaid kaasa mõtlema ja tegutsema innustada.
Pregel ütleb tulevikku vaadates, et ta ei ole lootust kaotanud. Aastate jooksul on otsitud erinevaid viise, kuidas tervist paremini toetada. Mõned neist on tänaseks iganenud, kuid teisalt on muutunud maailm loonud uusi viise info ja mõtete jagamiseks. Ta loodab tulevikku vaadates, et me märkaksime üksteist rohkem.
Edaspidi hakkab koolide ja lasteaedade terviseedendusega tegelema hiljuti Raplamaa Omavalitsuste Liidu juures tööle asunud haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Anabell Kinkar.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare