Kaua tehtud kaunike, Kaiu hariduskeskus valmis sel sügisel ja ehituse käigus sai uued nüüdisaegsed ruumid ka Kaiu raamatukogu.
Üks suur muutus uutes ruu-mides on ka uus lasteala, mis leiab varasemast enam kasutust. Varem asus raamatukogu eraldi majas koos Triinutare lasteaiaga ja asukoha tõttu käisid noortest lugejatest raamatukogus peaasjalikult lasteaialapsed, koolilapsed põhiliselt kohustusliku kirjanduse järel. Nüüd ehitati olemasolevatele koolihoonetele juurde üks lisakoprus, kus asuvad lasteaed, individuaalõppeklassid, söökla koos köögiga ja raamatukogu. Kooliga ühendatud raamatukogus veedavad koolilapsedki tihtipeale vahetunde.
„Pikapäevarühma lapsed veedavad samuti oma aega bussi väljumiseni raamatukogus, peamiselt lauamänge mängides. Kuna raamatukogus on päris suures koguses DVD-sid, on nüüd võimalus näidata neid uuelt suurelt ekraanilt,“ rääkis raamatukoguhoidja Külli Kahl. Lasteaialaste rühmad ei ole veel tema juurde raamatukokku jõudnud, kuna esmalt peavad nad oma ruumides kohanema, kuid küll leiavad nemadki peatselt taas tee raamatukokku.
Külli sõnul on lühikese ajaga kujunenud laste meelispaigaks helisummutav vaikusepesa – mõnus kahekohaline kõrge seljatoe ja külgedega istumiskoht. Kuna vaikusepesa sattus just lastekirjanduse riiulite vahele, loodab Külli, et pesas istudes jääb pilk peale nii mõnelegi huvipakkuvale raamatule.
Kaiu raamatukogus on nüüd ruumi rohkem kui varem, leidsid teiste raamatukogude töötajad seal ringkäiku tehes. Nüüd on mõnusam seal lehte lugeda ja lasteala diivan on tõeliselt mugav istumiskoht. Külli on raamatukogus töötanud juba 23 aastat ja Kabala raamatukoguhoidja Hele-Mai Truuts soovis talle veel pikki ja ilusaid aastaid uues raamatukogus.
„See on väga muljetavaldav, mis siin nüüd on. Kes ei tahaks sellises kohas töötada? Aga me ei ole kadedad. Kui kellelgi läheb hästi, oleme ka meie rõõmsad,“ sõnas Hele-Mai, lisades, et loodetavasti on kunagi kõigil valla raamatukogudel sarnaselt Kaiuga uued ja ilusad ruumid.
Külli Kahl on uute ruumidega väga rahul. „Kõik on uus, puhas, soe ja ilus,“ sõnas ta, tuues lisaks välja, et töötaja jaoks on olemas ka väike kööginurk. Uus on ajakirjanduse kapp, kust mugav leida ka eelmiste kuude-päevade perioodikanumbreid. Lugejaarvutiga saab teha kõikvõimalikke tehinguid ja võimalus on töötada ka oma nutiseadmega. Üht-teist on vaja veel teha, näiteks ühest seinast peaks saama väike galeriisein, kus näituseid eksponeerida, ning raamatute lihtsamaks leidmiseks on riiulitele vaja uusi kohaviitasid ja liigieraldajaid.
Lugejate jaoks vajab raamatukogu uus asukoht veel harjumist. Külli sõnul on nii mõnelgi kauaaegsel lugejal nüüd uuesti raamatukogu külastades esimesel korral palju segadust olnud sellega, millisest uksest siseneda ja kuhu auto parkida, sest autoga ligipääs raamatukogule puudub. Selle segaduse vältimiseks oleks vaja veel maanteäärseid viitasid.
Seda, kas laenutuste arv tänu uutele ruumidele kasvab, ei oska Külli veel prognoosida, kuid eelmise aasta sama ajaga võrreldes on lugejate arv küll suurem.
*
Keskraamatukogu tugi harukogudele
Õie Paaslepp
Raamatukogude ruumide sisustamise juures püüame haruraamatukogudele Rapla meeskonnaga toeks olla. Kuna raha ei jätku kõikidele korraga, on seda tehtud järjekorras ja vastavalt valla võimalustele. Oleme abiks ruumide kujundamisel ja pisitasa uute teenuste arendamisel. Näiteks nüüd, kui Kaius valmis uus hoone, taotlesime kultuuriministeeriumi „Rahvaraamatukogude arendusprojektist“ ruumi sisustamiseks lisaraha ja saime küsitud 15 000 €. Rapla keskraamatukogu eelarvest, st valla toel, saime katta ettenähtud 50% ehk teise 15 000 €.
Kaiu raamatukogu sai tänapäevase ilme, kuid ruumi mõnusaks olemiseks on siiski vähevõitu. Tellisime uusi riiuleid, hankisime infotehnoloogiat, sisustasime lasteala: diivanid ja helisummutava vaikusepesa. Sellist moodsat lasteala pole üheski Rapla valla raamatukogus, nii suurt TV ekraani jne. Uude majja võeti kaasa vaid korralikud täispuidust riiulid, kuid oli vaja tellida juurde ka uusi. Riiuleid valmistasid Raplamaa ettevõtted Kehtenel OÜ ja Lelle Puit OÜ.
Muret teeb aga eriti liikumistakistusega külastaja ligipääs raamatukogule, sest auto tuleb jätta päris kaugele ja puuduvad parkimiskohad.
Rapla keskraamatukogu töökorraldus haruraamatukogudes arvestab, et kõikides piirkondades töötavad raamatukoguhoidjad tunnevad oma lugejaid kõige paremini. Nad valivad tellimisnimekirjadest raamatuid, esitavad tellimuse Raplasse, komplekteerimisjuht teeb ühise tellimuse ning peab rahalist arvestust. Ülevaateid uutest raamatutest tehakse maakonna seminaridel 2-3 korda aastas. Seminarid toimuvad meil 7-8 korda aastas ja üldjuhul Raplas, lisaks on üks või kaks õppesõitu.
Raamatukoguhoidja, kes kasutab tööülesannete täitmisel isiklikku sõidukit, saab auto kasutamise eest kompensatsiooni. Rapla valla poolt on välja töötatud dokument majanduskulude katteks, sh sõidukompensatsiooni taotlemiseks, mis on edastatud kõikidele Rapla valla haruraamatukogudele. Raamatukoguhoidjad seda teavad ja kasutavad. Sõidudokument tuleb kompensatsiooni saamiseks lihtsalt esitada.
Abiks oleme ka kogude kujundamisel ja võimaluste piirides asendame haruraamatukogu töötajaid nende puhkuse või pikema haigestumise korral.
