1.6 C
Rapla
Neljapäev, 22 veebr. 2024
LisalehtKUKITEMUKIKUKITEMUKI: See Pole See Trio kontserdil on laval rohkem pille kui mängijaid

KUKITEMUKI: See Pole See Trio kontserdil on laval rohkem pille kui mängijaid

Vootele Ruusmaa

Detsembris toimus Jazzkaare pidu Jõulujazz, kus sai kuulda näiteks maailmanime Gregory Porterit. Liisi Koikson, Mari Jürjens ja Karmen Rõivassepp võtsid ette Maian Kärmase esikalbumi “Tuigutuled”. Avastamist väärisid näiteks sellised noored talendid nagu Ingrid Rabi, Britta Virves ja See Pole See Trio.

Eesti muusikamaastikul on tihtilugu arranžeeritud džässmuusikavõtmes meie pärimusmuusikat, kuid mitte nii kontseptuaalselt estraadiklassikat, kui see kõlab albumil “Upcycled ‘60s”. See Pole See Trio avaldatud debüüt­album väärib esiletõstmist värskuse, dünaamilisuse ja atmosfääri poolest. Järgnev väike intervjuu on Jana Küti (vokalist), Tobias Tammearu (saksofon ja live-elektroonika, tegi seaded Nublu plaadil “R2imerahvas”) ja Robert Rebasega (akordion ja bass) nende muusikast, mõjutajatest ja tuurist.

Jazzkaare raames esitasite ainult “Upcycled ‘60s” materjali või tutvustasite juba uuemat loomingut?
Jana: Tegelikult on meil bändi algusest saadik olnud kavas rohkem lugusid, kui albumile jõudis. Lisaks neile kõlas ka paar värskemat laulu, mille nii-öelda taustsüsteem on veidi lõdvem ehk ei järginud seekord rangelt seda, et laulud oleksid eesti helilooja kirjutatud.

Olete tegutsenud aastast 2021, esimese kauamängivani jõudsite 2023. aastal. Millest põrkus soov ja tahe äratada uues kuues ellu eesti estraadi tuntumad lood?
Jana: Trio sündis ühest pakkumisest. Nimelt korraldasid Eesti Jazzliit ja Eesti Ajaloomuuseum festivalile Tallinn ‘67 pühendatud fotonäituse, mille juurde käis ka muusikaline programm. Tuli palve panna kokku kava, mõeldes eesti jazz’ile 60ndatel. Lauljana sukeldusin ERR-i digiarhiividesse tolle aja jazz-lauljaid otsima. Kahjuks või õnneks tänases mõistes jazz-lauljaid lihtsalt polnud, seega otsisin võimalusi ja viise, kuidas teemale läheneda. Kõik teed viisid ikka estraadini. Peamiseks kriteeriumiks sai eesti heliloojate looming, mitte ümbertõlgitud lood, mida ka tol ajal innukalt tehti. Seejärel algas vormiline otsing läbi jazz’ilik-improvisatsioonilise tõlgenduse.
Robert: Arvan, et ühel või teisel moel oleks me mingit moodi trio ikkagi loonud, sest soov teha miskit sellist oli minu meelest meil kõigil olemas.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused