1.6 C
Rapla
Neljapäev, 22 veebr. 2024
UudisedKas me oleme kriisideks valmis? Ei ole!

Kas me oleme kriisideks valmis? Ei ole!

Kodila küla elanikud seisid silmitsi kriisiga. Külal ei olnud ei vett ega kanalisatsiooni. Kuivõrd külaelanikud on üksteisele abiks, siis kuidas tegelevad kriisiolukordadega omavalitsused? Seda, milline on meie võimekus, uurisime Kodila näitel Rapla vallast.

Möödunud nädalal andis Rapla vald oma sotsiaalmeedia kontol Facebook teada, et kuna elektrikatkestuste tõttu puudub Kodila piirkonnas vesi, avab Rapla Vesi AS pooleks tunniks ühisveevärgi. Seda kella poole kuuest õhtul kuni kella kuueni. Siis said inimesed kasutada vett ainult tagavarade kogumiseks. Kanalisatsiooniteenust ei olnud võimalik kasutada, sest ülepumplal ja reoveepuhastil polnud voolu. Keerulistel aegadel on toeks naabrid, kes varustavad üksteist vee ja muu vajalikuga, mis kodus leidub. Kuidas on aga sellisteks olukordadeks valmis omavalitsused?

Kodila näide viis meid küsimustega just Rapla valda, mille abivallavanem Rain Terras ütles, et Kodila kooli-lasteaia-raamatukogu hoonesse oli vallal valmidus seadmaks üles ajutine generaator, mis oleks käivitanud ka hoone katlamaja. Sellega oleks olnud tagatud hoone küte ning kohalikud oleksid saanud hädapärasemad toimingud, sh telefonide laadimise, ära teha. Samuti oldi valmis looma kindlatel aegadel tarbevee saamise võimalust Rapla Vee abil, kes oma generaatoriga oleks saanud käivitada tarbevee pumpla joogivee varumiseks. Hetkel puudub aga võimekus tagada kanalisatsioonisüsteemi käivitamist, sest puudub vajalik generaatori ühendamise valmidus.
Järgmise plaanina oli vallal kavatsus paigaldada Kodila kortermajade piirkonda välikäimlad. ”Kogu see valmisolek saavutati vahetult enne elektrivarustuse taastumist,” ütles Terras ja lisas, et vallal on operatiivne valmisolek reageerimaks ja olemas kiirreageeringuks head koostööpartnerid. See on võrreldes aasta-pooleteise tagusega märgatav samm edasi, lisas ta.
Alates eelmisest aastast on vald hakanud looma võimekust elanikkonna kogunemiskohtade loomiseks, kus suudetaks tagada see, mida Kodila koolihoone puhul soovis vald ajutisena luua. Säärast valmisolekut on aidanud suurendada siseministeeriumi projektirahastus, millega soetas vald kaks generaatorit ja loodi kahe hoone generaatori valmidus. Samuti on nüüd olemas kommunikatsioonivahendid, mis sobituksid riigi vastavate asutuste süsteemidega ka siis, kui mobiilne side on maas. Omavahenditest soetas vald veel ühe generaatori ja vajalike kogemuste saamiseks osaleti ühena vähestest kaasatud valdadest kaitseväe juhitud staabiõppusel Decisive Lancer 2023.

”Ilusat” teooriat kriisiolukordadeks ei ole

Raplamaa valdades on tänaseks loodud kriisikomisjonid. Võiks eeldada, et komisjonid on paberile pannud ilusa teooria selle kohta, kuidas erinevates kriisiolukordades toimida. Aus vastus Terrase sõnul on aga, et kriisiolukordadeks ei ole valdadel mingeid ilusaid teooriaid ega süsteemset lähenemist.
„Ma julgen öelda, et kõiki valdkondi puudutav süsteemne kriisijuhtimise plaan puudub suuremas osas omavalitsustes kas üldse või on olemas vaid mingi valdkonna jaoks või tegeletakse kriisiga selle tekke momendil jooksvalt,“ täpsustas ta.
Näiteks on Rapla vallal välja töötatud kriisireguleerimise plaan pealkirjaga „Kohaliku tee sõidetavus“ ehk vaid ühe konkreetse suunitlusega kriisi jaoks. Ülejäänud olukordades tegutsetakse jooksvalt. Küll aga on abivallavanema sõnul vallas  need isikud teadlikud, kes kriiside puhul kiirelt kogunema peavad ja lahenduste leidmisega tegelema hakkavad.
Kriisijuhtimine elanikkonnakaitse teemana jäeti Terrase sõnul üheksakümnendatel riigi poolt teadlikult tagaplaanile ning alles nüüd, pärast sõja algust Ukrainas, tuli see taas päevakorrale. Abivallavanem tõdes, et lihtne on omavalitsusele ette heita, miks teemaga ei tegeleta, kuid alles eelmisel aastal sai Päästeamet vastava ülesande teemaga sihipärasemalt tegelema hakata ja esimesed sammud on astutud. „Samas need sammud on üksikud elemendid, mis loodud projektipõhiselt. Selline süsteemitu lähenemine riigi tasandil on loonud olukorra, kus Eestis on elanikkonnakaitse veel siiski mannetu.“
Olulisel kohal on siin mõistagi rahastus süsteemi ülesehitamiseks ja töös hoidmiseks. See on seni olnud Terrase hinnangul kaootiline ja minimaalne. Rahastust vajatakse nii oskusteabega inimeste tekitamiseks ja vajalikesse rollidesse kaasamiseks, süsteemi väljatöötamiseks ja varustuse soetamiseks ning selle haldamiseks. Siseministeeriumi poolt läbi viidud projekti, millega mõned asulad said vahendid sireenide jaoks, kuid mitte lahendust hoolduskuludele, nimetab Terras poolikult läbi viidud rahastuseks. „Samuti tuleks hakata tegema õhuhäireõppusi, mis samuti vajavad inimressurssi ja raha. Elanikkonna teadlikkus tekib siiski praktiliste tegevuste kaudu.“
Seni on riik arendanud sõjalist kaitset, kuid elanikkonnakaitse on olnud tagaplaanil, võttis Terras teema kokku. Ta on seda meelt, et elanikkonnakaitse süsteemsusele peab lähenema riiklikult, mitte projektipõhiselt, kus oleks olemas kriisiplaanide raamistik, mille sisu oleks omavalitsuste nägu. „Samas kui 30 aastat ei ole sellega tegeletud, siis vajab ka see nagu iga teinegi muutus oma aega. Loodetavasti selle ajaga tuleb oskusteabe paranemise kõrvale ka ressurss.“
Eriti suurte kriiside või lausa sõjaseisukorra ajal vahendite suunamine selles valdkonnas on abivallavanema arvates veelgi keerulisem ning sellega oleks selleks momendiks juba totaalselt hiljaks jäädud. „Seega ei taha Rapla vald siin agressiivse ootaja rolli jääda ning on otsinud rahastust, et käivitada oma kriisiplaani koostamine,“ ütles ta ja rõhutas, et riigina oleme tunduvalt paremini kriisideks valmis kui aasta tagasi. „Selle üheks oluliseks märksõnaks on elanikkonnakaitse olulisuse teadvustamine ja sõjalise kaitse kõrval selle arendamisega alustamine,“ ütles Terras.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused