Raplas ja Kohilas juba mitmel aastal loodud jõulumaa “laienes” tänavu ka Märjamaale. Aga ikka iseseisva ettevõtmisena, mitte varasemate tegijate “pojana”. Siinkirjutaja väga vaba võrdluse kohaselt oli vastne jõulumaa kui suvise Märjamaa folgi väike vend.
Võrdlus tekib sellest, et Märjamaa folgil esineb palju tantsurühmi, Märjamaa jõulumaal pakkus silmarõõmu kaheksa ümbruskonna tantsurühma, pluss segakoor Ceres Marju Plamuse dirigeerimisel. Esimesena tulid tantsima Ääsmäe kooli tüdrukud, keda juhendab Piret Kunts. Õhtul jätkas sama juhendaja rühm Varbola Piigad. Laupäevase kava avas lasterühm Vankerdajad, keda õpetab Marju Vanker. Killustikupuruga tihkemaks muudetud tantsuplatsi rahvamaja ees võttis üle Karin Andesalu naisrühm Ülejala Sussisahistajad. Darja Lehtsalu tõi välja neli oma rühma: Tantsulka, Viimikud, Laaberjalg ja Labajalg.
Märjamaa jõulumaa loodi alevi keskväljakule. Haljasalalt lükati lumi kokku ja pandi paika suur telk, kus soojust kiirgavate lampide all tegutsesid töötoad. Meisterdada sai üle tee raamatukoguski. Niisama ei jäänud seisma ka lumehunnikud – lapsed kasutasid need kohe ära liulaskmiseks. Meeleolu lisasid valgusketid, mis hämaruse tulles koos keskväljakul kasvava ehitud kuuse tuledega eriti hästi välja paistma hakkasid. Pimedas tundus kogu see ala ühtaegu võõras ja tuttav. Suurel alusel põles lõke, selle ümber olid euroalustest valmistatud pingid, mis triibuvaipadega kaetud. Elava tule juures sai end soojendamas käia või lihtsalt leekide lummust silmitseda.
Väliürituste oluline tegur on ilm. Reedel ja laupäeval oli see veel meeldivalt talvine. Laupäeval lasi pehme talveilm ära teha ka saanisõidud, enne kui suur sula algas. Kahjuks ei saanud tervise pärast tulla karusselli omanik ja see lastele meelepärane atraktsioon jäi ära, sest viimasel minutil ei õnnestunud kusagilt teist hankida.
Suure telgi all oli sisse seatud viis töötuba, kus sai meisterdada pisikesi päkapikke. Korraldajad olid neid tervikuna või päkapikkude üksikuid detaile juba ette arvukalt valmis teinud, et väiksematele meisterdajatele tuge pakkuda. Veel sai siin valmistada vanaaegseid jõuluehteid ja luua oma jõulukaarte või kaunistada piparkooke. Kandikul tahenevatelt piparkookidelt oli näha, et mõni väike kaunistaja oli lisanud glasuuri barokse lopsakusega, teine eelistas minimalistlikku stiili.
Telgi nurgas oli ka jõulusõim ja oli võimalus annetuskasti poetada raha Märjamaa kiriku katuse vahetamiseks. Väga suur huvi oli vahaküünalde valmistamise vastu, mille tegemist juhendasid Sillaotsa muuseumi töötajad. Jõulumaa avapäeval 15. detsembril oli rahvamajas ka Märjamaa gümnaasiumi õpilaste jõulumess.
Platsil “kütsid” rahvast üles kaks lustakat jõulumemme, kes kutsusid esinemisi jälgima ja elasid kõigele toimuvale innukalt kaasa. Ringi kepsutas ka lustakas valge jänes. Nende toredate tegelastega tahtsid esinejad pärast oma ülesastumist ikka pilti teha. Enamasti kükitati siis kuuse all telgis magava jõuluvana juurde, et temagi kaadrisse jääks. Jõuluvana oli jäänud sügavalt magama, ajaleht padja kõrval, ja norskas kõvasti. Jõuluvana norskamine sundis nii mõnegi möödakäija korraks tempo maha võtma ja platsil toimuvat uudistama. Kõige selle juures läks nägu naerule.
“Raplas ja Kohilas on oma jõulumaad korraldatud juba mitu aastat. Mõtlesime, kuidas Märjamaa keskväljakut talvel kasutada ja pakkuda siin huvitavat tegevust. Meil korraldajatena oli tore ja loodan, et neil ka, kes jõulumaal käisid. Kohtume järgmisel aastal jälle!” ütles Märjamaa rahvamaja juhataja Kristina Oss. Sama maja kultuuritöö korraldaja Ene Klaus tõi positiivsena välja valla rahvamajade ja Sillaotsa muuseumi koostöö – kõigi nende esindused olid jõulumaal ametis. Oma tegevustega haakus ka keskväljaku kõrval olev Wäega Wärgi pärimusmaja, kus olid samadel päevadel oma töötoad ja tegevused, laat jõuluOTT ja jõulukohvik.
Ettevõtmise korraldajad pole veel analüüsivat nõupidamist jõudnud teha, aga esimene kord näitas kätte, mida järgmine kord võiks teisiti teha. Liiga palju publikut jõulumaast seekord osa saamas ei olnud. Samas kahe päeva pikkune jõulumaa hajutas osavõtjad ära. Tuleb mõelda, kuidas saaks koole ja lasteaedu rohkem osalema kaasata. Mõistagi on oodatud kogukonna liikmete ettepanekud sisu ja vormi osas.
“Kas sa oled päris?” küsis üks laps jõulumemmelt. “Päris-päris. Katsu, mul on käed päris soojad,” vastas jõulumemm. Väikestele on imelised kõik sellised tegelased, suurematel aitab oma (jõulu)tunnet tekitada see, kui lased meeled vabaks ja ammutad endasse kogu seda saginat. Kui seda vaid soovid.
Märjamaa jõulumaa tuleb järgmisel aastal jälle.
