“Viimase kolme kuu jooksul on sissemurdmised äripindadele muutunud pea igapäevaseks. Pätid tegutsevad väga professionaalselt, hiilides mööda kaameratest ja jätmata endast mõnel juhul ühtegi jälge,” teatas turvafirma AS G4S Eesti hiljutises pressiteates.
Rapla maakonna näitel tähendab see, et politsei on 2023. aastal registreerinud üksteist sissetungimisega vargust, millest viimasel kolmel kuul on registreeritud igal kuul üks selline vargus.
AS G4S Eesti kommunikatsioonijuht Maxim Tuul tõi välja, et nende ettevõtte kogemuse põhjal on Raplamaal leidnud viimased sissemurdmised aset Kehtna vallas. Juhtumid on siiski üksikud. “Samas võib kuritegevuse tõusu juba märgata ka Raplamaal, sest näiteks kauplustest on teisel poolaastal varastatud neli korda rohkem kui esimesel poolaastal. See võib olla märk, et peagi hakkavad pikanäpumehed ka mujalt endale või edasimüügiks asju otsima,” rääkis Tuul. Ta lisas: “Seega tasuks kindlasti nii eraisikutel kui ka äripindade omanikel veenduda, kas nad on teinud kõik endast oleneva, et oma vara kaitsta.”
Omaette kategooria on poevargused. Coop Eesti turundus- ja IKT spetsialist Kaidi Kõvask ütles, et raske on hinnata, kas vargusi tuleb ette rohkem kui varem, ent vahelejäämiste arv on küll kasvanud. “Oleme tõhustanud erinevaid viise varaste tabamiseks ja vahele jäämisi on tõepoolest rohkem. Tänu tõhustatud kaamerasüsteemidele, tihedale koostööle politseiga ja valvsatele müüjatele on varguste avastamine kiirem,” sõnas Kõvask. Ta lisas, et tõusutrendis on pigem väikevargused, mitte sissemurdmised.
Varguste arvule on kaasa aidanud ka iseteeninduskassad, kus vastutus tasumise eest lasub poe külastajal. Kõvask sõnas, et kliendid jätavad teinekord mõne toote skaneerimata ja seda mitte ainult hajameelsusest, vaid teadlikult. Kuigi ette tuleb ka hajameelsust. Ent mida enim varastatakse? Eks ikka alkoholi, kosmeetikat ja natuke ka toiduaineid.
“On olnud ka juhtumeid, kui varas topib vorsti ja muud toidukaupa püksi ja taskutesse ning kõrval teised kliendid vaatavad pealt. Kutsume üles kõiki pealtnägijaid meie müüjaid julgelt teavitama sellisest käitumisest,” rääkis Kõvask.
Veel on sagenenud olukorrad, kus lapsed lõhuvad mänguasjapakendi, võtavad mänguasja kaasa ja lahkuvad kauplusest. “Ka lastele tuleks selgeks teha, et võõrast vara lõhkuda ja kaasa võtta ei tohi,” sõnas Kõvask.
AS G4S Eesti viitas ka sellele, et sagenenud on vargused ehitusplatsidelt. Ehitusfirma Expolio OÜ juhatuse liige Rene Heinsalu sõnul näitab kindel muster, et mida keerulisem on seis majanduses, seda sagedasemaks muutuvad vargused. “Vargused toimuvad reeglina objektide lõppfaasis, kui inimesed hakkavad ära minema. Neil on siis selge, kuidas valve on korraldatud. Enamasti saavad vargad info töölistelt või on ise töölised. Kuna meil on stabiilne tööjõud ja tunneme oma töölisi pikalt, siis sellist olukorda meil ei ole,” rääkis Heinsalu.
Ta lisas, et kindlasti aitavad vargusi ennetada valvekaamerad, mida ka Expolio OÜ on oma objektidele paigaldanud. “Oleme paigaldanud soojakutealasse kaamerad kohe objektide alguses, mida saame jooksvalt jälgida ja ka järelvaadata,” tõi ta välja.
Politsei andmetel on 2023. aastal registreeritud Rapla maakonnas üksteist sissetungimisega vargust. 2022. aastal oli sama näitaja kakskümmend. “Kahe viimase aasta sellistest vargustest kaks kolmandikku pandi toime eramutest või nende territooriumilt, kõrvalhoonetest, garaažidest. Kolmandik sissetungimisega vargustest pandi toime äripindadelt, ettevõtetest. Sel aastal oli selliseid juhtumeid kaks,” rääkis Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi juht Jaan Aas.
Ta lisas: “Raplamaad võib pidada turvaliseks piirkonnaks ja selliseid vargusi tuleb üsna harva ette. Vaatamata sellele on mõistlik teha enda poolt kõik mis võimalik, et oma vara kaitsta.
Kindlasti tuleb vaadata, et nii eluruumid kui ka kõrvalhooned hoitakse lukustatuna ning võimalusel tasub kaaluda ka valvesüsteemi paigaldamist, et oma vara varaste eest kaitsta.”
Expolios olid vanasti ümbrikupalgad 🙁