Tahaksime olla valmis, aga kas me oleme valmis?

Gert Villard, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Nüüd, kui käesoleva aasta lõpuni on jäänud mõned üksikud päevad, on hea hetk vaadata aastale tagasi. Meil on Hiina kalendri järgi jänese aasta ning 2023. aastat ennustati lootuse aastaks, kuna jänese märk olla Hiina kultuuris pikaealisuse, rahu ja õitsengu sümbol. Me kõik olime lootuses ja ootuses, et meil on võimalik saavutada viimaks rahu oma meeltes ja hinges. Vabaneda sellest pingest, mis meid iga päev uudiseid kuulates tabab, kuid samas ootuses, et täna on see päev, kus teatatakse sõja lõppemisest ja saame hakata Ukrainat üles ehitama.
Kahjuks sünnib sõjakoldeid juurde ning meil tuleb tugevamalt tegelda oma meelte rahustamisega, enesejuhtimisega, et suuta tagada kindlus- ja turvatunne oma perele, kogukondadele, elanikele. Oluline on jätkata maakonna arengus just seda rada, mida varasemad juhtkonnad on kokku leppinud, ning ka leida uusi võimalusi erinevatesse valdkondadesse vahendeid kaasata, mis annaks seal arengutõuke.
Tänaseks ongi selgunud, et olulisim valdkond on meil riigina jäänud juba 30 aastat tähelepanuta ehk elanikkonnakaitse ja igapäevase elu toimepidevus kriisiolukordades. Päevakorrale ongi tõusnud elanikkonnakaitse, mille alus on elanikkonna suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral ka üksteist aidata, kuni abi saabumiseni. Eesmärk on kujundada välja tugev ühiskond, mis suudaks seista vastu igasugustele kriisidele või isegi sõjalisele konfliktile.
Oleme selle aasta jooksul palju maakonnas jõudnud ära teha. Valdades on ette valmistatud üldkasutatavaid hooneid elektrigeneraatori toitele ümberlülituseks, et hooneid saaks kasutada evakuatsioonikohtadena ja ka kerksuskeskustena. Kerksuskeskus on hoone, mis on varustatud energiaga pärast elektri- ja kaugkütteteenuse katkemist, sest nende jätkusuutlikkus on tagatud alternatiivsete süsteemidega nagu generaator, akud, päikesepaneelid. Elanikud saavad kerksuskeskusest infot olukorra kohta ja abi, nt laadida telefoni, valmistada sooja sööki või varjuda, leida lühiajalist öömaja, kui hädaolukorra tõttu ei ole võimalik kodus viibida.
Märgistatud on avalikud varjumiskohad, mis on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Sinna võib olla vajalik varjuda näiteks ekstreemse ilmastiku, suurpõlengu, massirahutuste, keemiarünnaku jms korral. Järgmisel aastal paigaldatakse maakonnakeskusesse ohuteavitussireenid, sest Venemaa sõjategevus Ukraina elanike ja tsiviilobjektide vastu on näidanud, kui oluline on kriisiolukorras tagada elanikkonna kriisivalmidus, toimivad häiresüsteemid ja turvalised varjumiskohad.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on oma esinemistel rõhutanud, et praegu on see aeg, mil meil tuleb ühiselt ja üksmeelselt ning järjepidevalt teha ettevalmistusi kogukondades, et olla valmis ja suuta reageerida adekvaatselt igasugustele kriisidele. Mida suurem on kriis, seda rohkem vahendeid ja aega võib kuluda selle lahendamiseks, arvestades, et alati ei pruugi riik ega kohalik omavalitsus esimestel kriisipäevadel tagada kõigile elanikele kohe abi ega teenuste, nt elekter, kaugküte, vesi, kanalisatsioon, side vms, kättesaadavust. Seega on tähtis, et igaüks meist mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi kriisiplaanid, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema.
Selleks on olemas hulgaliselt abistavat infot – äpp „Ole valmis!“, kriisideks ettevalmistavad juhendid Päästeameti kodulehel, Riigikantselei hallataval lehel kriis.ee jmt. Oleme ju äsja kogenud, et ilmataat oskab esile kutsuda ootamatuid ilmastikutingimusi, mis hetkega viivad rivist välja suurel hulgal elektriliine ning elektrivarustus katkeb tuhandetel ja mitte tundideks, vaid päevadeks.
Võtke juba täna oma pere kokku ja käige läbi oma pere kriisiplaan, vaadake üle varud ning tegevused, mis annavad teie perele turvatunde ning kindluse, et saate hakkama nendes olukordades, mis erinevad oluliselt igapäevaelust.
Lõpetuseks võtan jällegi appi Hiina kalendri, mis annab draakoni aasta tulekuga meile jällegi lootust, sest draakon tõmbab oma suure võimsa sabaga üle maailma, puhastades teed, lõhkudes kaitsevalle ja seejärel pakub inimkonnale võimaluse hakata „puhastatud maale“ midagi looma.