In memoriam
Olavi Verev
26. X 1944 – 27. XII 2023
27. detsembril lahkus 79-aastaselt Kohila valla elupõline spordimees Olavi Verev. Olavi sündis 26. oktoobril 1944. aastal Raplamaal Kärus, varsti kolis pere Kohilasse ja siin lõpetas Olavi 1964. aastal keskkooli ja kogu tema edaspidine elu oli seotud Kohilaga.
Kuigi Olavi oli kogu elu tuntud spordimees, huvitus ta ka väga muusikast: nooruses mängis klarnetit, saksofoni, klaverit ja suupilli, oli puhkpilliorkestri liige ja laulis akadeemilise meeskoori noortekooris. Väga suurt huvi tundis ta nii Eesti kui ka eriti Kohila ajaloo vastu. Tema meelisteemad olid Kohila piirkonna koolide ja Kohila seltsielu ajalugu ning Kohila piirkonna spordiajalugu. Olavi uuris spordiseltsi Püsivus algaastate tegutsemist, Püsivuse traditsioonide jätkaja Kohila Kalevi tegutsemist pärast sõda, samuti Kohila rahvamaja ehitamise alustamist möödunud sajandi 30-ndatel.
Olavi töötas Kohila sovhoosi ehitusbrigaadis ja saeveskis, viimased 15 tööaastat aga Kohila spordikeskuse hallimeistrina.
Olavi oli ise läbi ja lõhki spordimees, tegeles tipptasemel pikamaajooksuga. Keskkoolis õppides oli küll pigem sprinter ja keskmaajooksja. Olavi 1963. aastal joostud 400 m aeg 52,7 on Kohila gümnaasiumi A vanuseklassi rekord tänapäevani, seega on vastu pidanud üle 60 aasta. Tema 1980. aastal Tartus joostud 10 000 m aeg 31.06,2 kuulus vabariigi parimate hulka. Sellise tulemusega oleks ta olnud 2016. aastal hooaja edetabeli juht, 2017., 2019. ja 2023. aasta hooaja edetabelis teine, 2022. aastal kolmas.
Tipptasemel sportimist jätkas Olavi veteransportlasena, kui võttis osa Euroopa ja maailmameistrivõistlustest 1996. aastast kuni 2010. aastani, 12 korral talvel hallivõistlustel 3000 m ja suvel staadionil 10 000 m jooksus. Parimad kohad sellest ajast olid viies koht Rootsis Eskilstunas 2005. aastal 3000 m jooksus M60 grupis ja seitsmes koht Soomes Jyväskyläs 2000. aastal M55 grupis.
Pärast 2012. aastat jätkas Olavi treenimist oma lõbuks, kuna pidev põlvevalu ei lasknud edaspidi tipptasemel tulemusi teha. Temal oli välja kujunenud norm päevas 10 km joosta, hiljem kepikõndi teha, sõltumata ilmaoludest. Iga kuu tuli nii kokku 300 km ja aastas 3600 km. Hiljem asendus kõndimine jalgrattasõiduga: iga päev ligikaudu 30 km, mis tegi kokku 1000 km kuus ja 12 000 km aastas jalgrattasõitu.
Südamlik kaastunne abikaasale, pojale ja tütrele perekondadega. Mälestus tõsisest spordimehest Olavi Verevist jääb igavesti kestma.
Aavo Kergand
