Kaiu kandi kultuurielu on muutuste lävel. Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu rahvamaja said ühiseks nimetajaks Kolme Kandi Rahvamaja ning uut asutust hakkab juhtima noor ja ambitsioonikas Karolin Saariste (29). Kohtume Karoliniga tema esimese tööpäeva lõpus, et rääkida eluolust ja tööasjadest.
Sind vaadates võiks öelda, et oled käinud kuskil akusid laadimas?
Jah, käisime Hispaanias ja just värskelt tulin tagasi. Seal oli tõsiselt soe ja meil vedas ilmadega, väga mõnus oli.
Kodumaal tagasi – kus sinu juured asuvad?
Ma olen pärit Tallinnast, täitsa pealinna tüdruk. Emapoolne suguvõsa on aga Tartus, Tartumaal ning isapoolne Pärnus, Pärnumaal. Seega on mul Eesti mitmed alad kaetud. Peamised kujunemisaastad elasin aga Vääna-Jõesuus, kust kolisime Nõmmele. Koolis olen ka Tallinnas käinud, samuti ülikoolis. Seega põhiliselt Tallinn ja selle ümbrus.
Nüüd oled otsapidi Raplamaal, kuidas nii?
Minu abikaasa on pärit Kuusikult ja magistriõpingute esimesel aastal tuli temal mõte, et võiksime kolida Raplamaale. Mina pigem pelgasin seda mõtet, sest kartsin, et minust saab maakas ja et ma ei saagi neid kummikuid kunagi jalast ära. Siis me kolisime Kohilasse, et natukene testida. Rentisime seal korterit ja käisin samal ajal koolis. Juhtus aga nii, et abikaasa vennal vabanes korter Kuusikul, mida me saime hulga soodsamalt rentida ja tegimegi selle sammu, et kolisime Kuusikule mehe sünnipaika tagasi. Tegelikult oli juba sel hetkel meil seal üks vana maja, mille me ostsime ja mida renoveerisime. Seega meil oli juba oma kodu loomise mõte olemas, aga teadsime, et sellega läheb aega, kuna see on pikk protsess. Varsti kolime majja sisse, Kuusiku lähedale.
Mis sinu suurim hirm maal elamise ees siis ikkagi oli?
Tundus kauge. See oli üks põhihirm, mis ma tajusin – et ma olen kuskil kaugel. Aga see on hästi suur illusioon, sest tegelikult on kõik nii lähedal ja nii hea ühendusega ja pole mitte mingit probleemi tegelikult. See oli puhas hirm. Ma kartsin, et kuidas ma siin tööd leian ja kas tõesti viitsin hakata Tallinnasse sõitma. Samuti olin magistriõpingutel ja ei teadnud seda, kuidas ja mida ma hakkan pärast kooli lõpetamist tegema.
Mida sa magistris õppisid?
Ma õppisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaasaegset hääleimprovisatsiooni. See on hästi nišieriala. Juba bakalaureuse teisest kursusest saati olin töötanud ka muusikaõpetajana ja see pagas oli justkui olemas. Kuid see, mis juhtus siis, kui me kolisime Raplamaale – tööpakkumisi lihtsalt tuli ja tuli. Üks hetk tundsin, et mul on juba nagu liiga palju tööd. Olin muusikaõpetaja ja vahepeal töötasin projektijuhina Rapla gümnaasiumis. Leidsin siit palju väljundit endale. Hiljutise tööna olin poolteist aastat Rapla muusikakoolis õppejuht.
Milline oli sinu roll õppejuhi kohal?
Koostasin tunniplaane, kontsertkavasid, proovigraafikuid ja palju muud. Juhtisin ja koordineerisin õpetajate tööd ning olin osaline koolisiseste ja -väliste kontsertide korraldamisel ning arvestuste kuulamisel ja eksamikomisjonis.
Nüüd oled sa Kolme Kandi Rahvamaja juht, miks?
Esiteks tahtsin ma täiskohaga tööd, muusikakoolis olin vaid poole kohaga. Ma olin ka natukene väsinud sellest, et olin kogu aeg mitmel rööpal. Toimetasin erinevates kohtades ja kuna mul ei olnud täistöökohta, pidin endale muid projekte leidma ja neid rööpaid oli tõesti palju. Juba tegelikult pool aastat olen mõelnud sellele, et tahaksin, tundes ka sisemist valmisolekut, keskenduda ja pühenduda ühele kohale. Ma ei jaksa enam mitmel rindel käia.
Milline ettekujutus sul kandideerides sellest tööst oli?
Mingil määral ikka tajusin ja adusin kultuurikorralduse tööd. Seda olen ma saanud ka natukene maitsta erinevate sündmuste, festivalide korraldustiimides olnuna. Mul on täna esimene päev ja informatsiooni on nii palju peas, et kuidas see kõik olema hakkab, seda ma veel täpselt ei tea. Eks mul on palju ärevust ja hirmu ka selle elevuse ja põnevusega koos.
Minu roll on kindlasti sündmuste korraldamine ja mida ma tajusin kandideerides ning töövestlusel, et tegemist on kolme kokku pandud asutusega, millest loodi üks asutus ja ega keegi täpselt tea, kuidas kõik olema hakkab. Siin on palju visioniseerimist, tuleb näha laiemat pilti, kuidas need kolm asutust mingis seoses võiksid toimida.
Kindlasti proovin võimalikult palju toetada kogukonna aktiivset tööd ja tegemist, teha koostööd MTÜ-dega, inimestega. Minu roll on kuulata, mida inimesed soovivad, ja lähtuvalt võimalustest anda oma parim, et luua ja hoida ägedaid üritusi, pidusid ja traditsioone.
Täna oli esimene päev. Millele energia kulus?
Aivo Sildvee (Kaiu rahvamaja pikaaegne juhataja – toim) on minuga veel see nädal koos tööl. Aivo on teinud tohutult hea sisseelamise mulle. Täna ta rääkiski ja seletas, millised üritused on olnud. Need on küll peamiselt Kaiu-kesksed, aga mina hakkan kolmes kandis toimetama. Rääkisime tehnilisematest asjadest, kuidas üht või teist üritust on rahastatud ja millised on olnud sihtrühmad. Sain infot, kes on need MTÜ-d ja inimesed siin. Täna saime teha koos rahvamaja lahti eakatele, kes tulid trenni. Siis juba haarati mul käest ja kutsuti kohtumisele.
Milline kokkupuude sul Kaiu kandiga üldse on?
Kui ma nüüd ausalt ütlen, siis ei ole mul Kaiu, Kuimetsa ega Vahastuga ühtegi seost. Ma olen täiesti valge leht. Mitte selles mõttes, et mul ei oleks kogemust. Mul on kogemus ja pagas, millega ma tulen, aga piirkonna mõttes ei ole mul siin seotust. Ma näen ainult, et see on Raplamaa osa ja tegin teadliku valiku, et Raplamaale ma oma energiat ja aega panustan. Ma ise väga ootan endalt seda tunnet, et minu ideed ja energia läheb kuskile, kus on seda vaja ja seda väärtustatakse ning et selleks sünniks koostöö.
Millised on esimesed sammud nüüd edasi?
Üks esimene asi on see, et istume minu otsese ülemuse Ruth Lippuse ja mentori Age Rebeliga kokku ja arutame, milline võiks olla uue rahvamaja struktuur. Ilmselge on see, et mina üksi ei jõua käia igas majas uksi lahti tegemas ja koristamas. See on ilmvõimatu. Pigem ma tahaksin luua hästi toimiva meeskonna, et mul oleksid usaldusisikud, kellega oleks hea koostöö.
Ja sealt edasi?
Ma ei julge öelda. Mul on ideid, aga ma ei julge neid öelda sellepärast, et ma tahaksin enne inimestega kohtuda. Ma tahaksin neile otsa vaadata, et näha, mis nägu ja tegu nad on. Sealt äkki tekib seda arutelu ja ideede jagamist ajurünnakuna, et mida üldse teha võiks. Ma saan aru, et mingid üritused on traditsioonilised ja need võiks ikka jätkuda, aga võib-olla midagi juurde võtta ja uutmoodi teha. Kõik variandid on võimalikud, aga ma ei taha midagi letti panna, ilma et ma oleksin inimestega rääkinud ja kohtunud.
Mul on mõtteid, mis ma arvan, et on toredad ja armsad. Kindlasti ma tahaksin kontakti saada nii Vahastu, Kuimetsa kui ka Kaiu inimeste ja MTÜ-dega ja teha koosolekuid ja kohtumisi, sest ma saan aru, et igal pool on kas külaseltsid või MTÜ-d.
Mis on su isiklikud ootused ametile?
Ma olen sellele mõelnud ja ma tahaksin olla hea juht. Mida see aga täpselt tähendab, seda ma saan kindlasti õppida läbi õnnestumiste ja vigade. See on minu esimene juhikogemus. Head juhti ma kujutlen nii, et asju ajada inimlikult ja kuulata inimesi ära, nende mõtteid ja arvamusi. Et tekiks avatud ruum, kus kõik saaksid öelda oma mõtte. Ühesõnaga, mulle tundub, et kui ma kujutan juhtimist ette, siis ma ei tea, kuidas see õnnestub, aga mulle meeldiks, kui suudaksin luua avatud ruumiga juhtimissüsteemi.
Meil on kultuuriasutus ja ma olen mõelnud töökultuurile. Võib-olla sinisilmselt, kuid siiski siiralt soovin luua töökultuuri, mis hoiab inimesi ja väärtustab töötegemise kõrval ka puhkust ja seda, et töötajatel oleks akud laetud ja meel rõõmus, et oma energiat tööasjadesse suunata. See oleks üks tore töövõit. Eks üritused on ka kindlasti, mida tahaksin teha, ja oleks kihvt, kui Kolme Kandi Rahvamaja on Raplamaal koht, mida teatakse kui üht ägedat kohta, kus toimuvad ägedad asjad. Siia võiks tulla kokku inimesed mitte ainult Kaiust, Kuimetsast ja Vahastust, vaid kust iganes.
Kuidas see nädal sul välja näeb?
Ma sain omale uue e-maili ja juba tuli sinna ports kirju, mis on vaja läbi töötada, ning erinevaid dokumente. Eks seda paberimajanduse poolt on palju. Õpin algul erinevaid süsteeme ja bürokraatiat, see võtab kindlasti aega. Ehk siis tehnilist tööasja on esiteks palju. Neljapäeval on Kaius esimene kohtumine inimestega, kus saan ennast tutvustada. Kontori mõttes ma ise tunnetan, et tahaksin kontori teha endale Kuimetsa. See on kuidagi mõnusalt keskel. Seega on natukene füüsilist kolimist vaja ka teha.
Kuidas saab kogukond sind aidata sisseelamisel?
Mulle aega anda. Mitte võib-olla päris kohe hullult tulla suurte ootuste, lootuste ja nõudmistega, et nüüd ja kohe on vaja üht ja teist. Mul on tõesti praegu veel pea laiali otsas ja kohanen ja õpin veel ilmselt mõnda aega. Kindlasti ootan koostöisust ja et oleks mõistlikku suhtumist ning ka initsiatiivi. Üksi ma kindlasti ei jõua ja ma kujutangi seda tööd ette nii, et mul on hea tiim, kes aitab mul üritusi korraldada.
Lõpetuseks, kas sul on hobisid, millega sulle meeldib tegeleda?
Ma olen ikkagi muusik, laulja, laulukirjutaja. Olen kõige rohkem muusikaõpetajana töötanud ja lastelaule ka kirjutanud. Seda pagasit on mul palju ja sellel rajal kõnnin ma edasi. Sellist loomingulist osa ma endas ei jäta, mul on põnevaid projekte hääleimprovisatsiooni erialaga seoses. Näiteks Kristjan Järviga ja tema orkestriga Baltic Sea Philharmonic teeme loomelaagreid, kus teen hääleimprovisatsiooni töötubasid. Siis on veel mõned koolitused, kus käin hääleimprovisatsiooni õpetamas.
See on hästi suur loominguline vabadus ja loov eneseväljendus ning julgus ennast väljendada vaba hääle tekitamisega. Näen selles potentsiaali haridusmaastiku arendamisel, näiteks sain ka kutse IduEdu festivalile töötuba tegema. See on väike kireseeme mul kuskil, mida mulle meeldib teha ja mulle meeldiks kindlasti seda koolitusprogrammi veel arendada.
Muuks hobiks on viimasel kahel aastal hästi intensiivselt olnud maja ehitus. Eneseareng ja inimeseks olemise kogemusega seotud küsimused paeluvad mind samuti ja mulle meeldib nende küsimuste üle mõtiskleda, sõpradega arutleda ja neil teemadel raamatuid lugeda. Üks lemmiktegevusi on kindlasti jalutamine – ma olen suur looduse fänn. Seega meeldib mulle liikuda ja reisida.
